Hispaania kohus väljastas Puigdemonti kohta uue vahistamisorderi
12 iseseisvusliikumise juhile määrati vangistus.

Endine Kataloonia president Carles Puigdemont.

FOTO: Yves Herman / Reuters / Scanpix

Hispaania kohus väljastas Belgiasse põgenenud Kataloonia endise presidendi Carles Puigdemonti kohta uue rahvusvahelise vahistamisorderi.

2017. aasta iseseisvuspüüete järel juurdluse eest Belgiasse põgenenud endise Kataloonia presidendi Carles Puigdemonti kohta väljastati uus rahvusvaheline vahistamisorder, teatas täna Hispaania kohus.

Puigdemont põgenes Hispaaniast pärast Madridi poolt ära keelatud Kataloonia iseseisvusreferendumit ning sellele järgnenud iseseisvuse väljakuulutamist 27. oktoobril 2017. aastal.

Koos temaga põgenes välismaale veel viis separatistide juhti, kes elavad Belgias, Šveitsis ja Šotimaal ning kellest neli on tagaotsitavad mässule õhutamise ja kaks riigi raha väärkasutamise eest. 

Seekordses vahistamiskäsus Puigdemonti suhtes loobus selle välja andnud kohtunik mässusüüdistusest, asendades selle süüdistusega mässule õhutamises. 

Mässule õhutamise ja avalike fondide väärkasutamise eest määratud vahistamisorder väljastati pärast seda, kui Hispaania ülemkohus oli määranud 12 Kataloonia iseseisvusliikumise juhile vanglakaristuse.

Hispaania ülemkohus mõistis täna üheksale Kataloonia iseseisvuslaste juhile mässu õhutamise ja riigi raha väärkasutamise eest 9–13 aasta pikkused vanglakaristused. 

Karistused olid leebemad, kui taotles prokuratuur, kes nõudis Kataloonia endisele asepresidendile Oriol Junquerasele kuni 25-aastast vangistust.

Oriol Junqueras.

FOTO: PIERRE-PHILIPPE MARCOU / AFP / SCANPIX

«Ülemkohus mõistab Oriol Junquerase mässu õhutamise ja riigi raha väärkasutamise eest 13 aastaks vangi,» teatas kohus, mõistes kolmele endisele regionaalministrile 12-aastase vangistuse.

Kataloonia parlamendi endine spiiker Carme Forcadell mõisteti vangi 11,5 aastaks, kaks mõjukat kodanikuliikumise juhti Jordi Sànchez ja Jordi Cuixhart said mõlemad üheksa-aastase vangistuse. Kolm kohtualust pääsesid trahviga. 

Hispaania saatis kohtuotsuse väljakuulutamise eel Katalooniasse täiendavad politseijõud, kuna separatistid on lubanud massilist kodanikuallumatust. 

Kohus 12 süüaluse üle, kellest enamik kuulus endisse Kataloonia valitsusse, algas tänavu veebruaris. Süüdistus puudutas kohtualuste rolli 2017. aasta 1. oktoobri keelatud iseseisvusreferendumi korraldamises ja sellele järgnenud iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmises. 

Hispaania valitsus loodab, et kohtuotsuse väljakuulutamine annab võimaluse kriis selja taha jätta, separatistlik liikumine seevastu usub, et süüdimõistmine aitab neil koondada ridu ja tuua poolehoidjad tänavatele. 

«Ütleme neile, keda ajendab üksnes soov halba teha, et tänasega ei ole miski lõppenud, te ei ole võitnud, me tuleme tagasi veelgi tugevamatena. Me tuleme tagasi ja võidame,» ütles Junqueras vanglast poolehoidjatele saadetud kirjas, mille avaldas tema erakond ERC.

Kataloonia iseseisvuslased on valitsenud piirkonda ka pärast nurjunud lahkulöömiskatsele järgnenud Hispaania otsevalitsemise perioodi, mis lõppes 2018. aasta juunis. 

Iseseisvusmeelsetel jõududel on kohalikus parlamendis enamus, kuid nad ei ole suutnud omavahel kokku leppida, kuidas jätkata võitlust piirkonna iseseisvumise eest.

Kataloonia endine president Carles Puigdemont nimetas Hispaania ülemkohtu määratud vanglakaristusi röögatuiks.

«Kokku sada aastat. Röögatu. Olen rohkem kui kunagi varem teie ja teie peredega. On aeg reageerida,» kirjutas kaks aastat tagasi kohtumõistmise eest Belgiasse põgenenud Puigdemont Twitteris.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütles pärast 12 Kataloonia separatistide liidri süüdimõistvat otsust, et on aeg keerata Kataloonia ja keskvõimu suhetes uus lehekülg.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez.

FOTO: JAVIER SORIANO / AFP / SCANPIX

«Mitte keegi ei seisa seadusest kõrgemal. Demokraatias, nagu meil siin Hispaanias, ei anta kedagi kohtu alla tema ideede pärast, vaid seaduses kuritegelikuna sätestatud käitumise eest,» ütles Sánchez.

«Tänane otsus kinnitab lüüasaamist liikumisele, mis ei suutnud saavutada sisemist toetust ega rahvusvaheliselt tunnustust,» rõhutas ta.

«Pärast ülemkohtu tänast otsust peame keerama uue lehekülje, mille aluseks on rahumeelne kooseksisteerimine Kataloonias dialoogi. Võime avada uue peatüki, milles tänapäevane, pluralistlik ja salliv Kataloonia võtab oma õiguspärase koha Hispaania koosseisus,» lisas peaminister.

Tagasi üles