Kuku Välismääraja: USAs on lahingumeeleolu

USA president Donald Trump Valges Majas pressi ees. Foto: MICHAEL REYNOLDS / EPA / SCANPIX

USAs lahvatanud skandaal president Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi telefonikõne ümber, mille jooksul Trump ähvardas Ukraina abirahast ilma jätta, kui nad ei alusta uurimist Joe Bideni poja Hunter Bideni tegevuse suhtes, on kaasa toonud lahingumeeleolu nii demokraatide kui vabariiklaste seas, ütles Sven Mikser Kuku raadio saates «Välismääraja».

Demokraadid on alustanud USA esindajatekojas vabariiklasest presidendi suhtes tagandamisjuurdlust seoses kahtlustustega, et Trump kuritarvitas oma ametikohta isikliku sisepoliitilise kasu eesmärgil ning kutsus sellega välisriiki sekkuma USA 2020. aasta presidendivalimistesse.

«See [skandaal] on tekitanud Bidenile ebamugava olukorra, sest isegi kui [Hunter Bideni tegevuses] pole midagi illegaalselt, siis on tekkinud tunne, et on huvide konflikt. Biden oli ühe maagaasifirma nõukogus. Sellel firmal läks väga hästi, kui Janukovitš oli president. Kui ta enam ei olnud, siis see firma eesmärgipäraselt proovis leida endale Läänest nõuandjaid. Lisaks oli Hunter Biden ühe investeerimisfirma nõukogus, kus on suured investeeringud Hiina pankadelt ajal, kui Biden oli asepresident. Ei saa öelda, et on otsene huvide konflikt, aga on tekkinud mulje, et oli. Kuivõrd eetiline ja moraalne see tegevus oli. Ei olnud nii lihtne, et ukrainlased vaatasid maailmas ringi, kes oleks tore finantsspetsialist ja leidsin Hunter Bideni, vaid Hunter Bideni tema seotus tuntud poliitikuga oli talle kasuks,» selgitas EBSi professor ja Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing skandaali tagamaid.  

«Ukraina juhtum on kiires arengus. Trumpi advokaadi Rudy Giuliani kaastöötajad on arreteeritud. Puudutab võimaliku toetuse pakkumist ühele kongressmenile, kes vastutasuks pidanuks aitama ametist tagandada või ametist vabastada endist USA suursaadikut Ukrainas, kes ka vabastati. Sasipundar Ukraina ümber toob sisse aina uusi aspekte. Rudy Giuliani on naha ja karvadega sees, tegelikult on Trump ise proovinud sinna tõmmata ka asepresident Mike Pence'i, riigisekretär Mike Pompeo on Ukraina telefonikõne ja sellega kaasnevate soovide, palvete ja abipalumistega seotud,» ütles endine välis- ja kaitseminister, praegu riigikogu liige Sven Mikser. 

Ta jätkas, et Trumpi ümber toimuv segadus võib panna karmimaid sõnu ütlema mõningaid vabariiklastest senaatoreid, kes kandideerivad tagasi osariikides, mis ei ole nii kindlalt Vabariikliku partei käes. Trumpi baasvalija on siiski väga lojaalne, sellest sihtgrupist pea 90% toetab jätkuvalt presidenti. Nii on vabariiklastest Kongressi liikmetel väga keeruline tema vastu minna. «Küll on mitmed seni Trumpi jäägitult toetanud konservatiivsed ajakirjanikud ja meediaväljaanded võtnud tugevalt kriitilise tooni. Isegi mõned Fox Newsi ajakirjanikud on olnud Trumpi telefonikõne suhtes teravad.»

«Üks viimaseid konservatiivse väljaande Fox Newsi tehtud gallupeid näitab, et juba 50% kõigist valijatest toetab impeachment'i [Trumpi tagasikutsumist] ja nn impeachment inquiry't [uurimist võimalikuks taandamiseks] toetab veel märkimisväärselt kõrgem protsent,» ütles Mikser. Nii et koguvalijaskonna lõikes Trumpi seis uurimise valguses iseäranis hea ei ole ning sama seis vaatab vastu kõigist tema presidendiaja küsitlustest, kus Trumpi vastaseid on olnud pidevalt rohkem kui toetajaid. 

Kõik, mida teevad täna demokraadid ja vabariiklased, on suunatud eesolevateks presidendivalimisteks. Mõlemal pool on näha teatavat mobiliseerumist nii valijaskonna kui poliitikute seas. Kogu halva mängu juures tuleb see kasuks Vabariiklikule erakonnale, sest pärast paljude Kongressi liikmete teatamist, et nad ei kavatse hakata järgmisel korral tagasi kandideerima, on neil seni olnud raske leida tõsiseltvõetavaid kandidaate kõikidesse ringkondadesse. Tekkinud lahingumeeleolu on selle ülesande lihtsamaks teinud. 

Endine USA suursaadik Ukrainas Marie Yovanovitch kutsuti USA Esindajatekoja tagandamisjuurdlusele tunnistajaks. Foto: CARLOS JASSO / REUTERS / Scanpix

Tervikuna siiski isegi kui impeachment [tagandamine] ei vii presidenti ametist, siis ta kahjustab märkimisväärselt tema positsiooni. Presidendivalimiste tulemus sõltub võtmeosariikidest või kõikuvatest osariikidest, mis kord hääletavad ühe, siis teise partei poolt. Nendes ringkondades uurimise all olemine kindlasti Trumpi kasuks ei mängi, selgitas Mikser.

Laiemalt loeb valimistel see, kas reaalselt leibkondade elutingimused on paranenud ja kas see võimalik paranemine vastab ootustele, mis Trumpi valijad tema peale panid. Biden on olnud demokraatide ridades presidendikandidaadiks esimene, aga see on mõneti illusoorne toetus, sest tema üleriigiline tuntus on president Barack Obama asepresidendi ametikoha tõttu lihtsalt nii palju suurem. Tema kannul on kohe Elizabeth Warren, kes mõnes osariigis on populaarsuselt tõusnud Bideni ees esikohale. Bernie Sandersi haiglasse sattumine südameinfarkti tõttu eelmisel nädalal ei suurenda tema šansse. 

USA välispoliitikat analüüsides ei saa üle ega ümber kaubandussõjast Hiinaga ning eelmisel nädalal NATO liikmesriigi Türgi sõjalisest operatsioonist kurdide alale, mille käigus langesid nädalavahetusel rünnaku alla ka Ameerika sõjaväelased.

«Ega hiinlastel väga lootust ei ole, et järgmine USA president oleks rohkem vabakaubandust toetav, on see siis demokraat või vabariiklane. USA saab olema kaubanduses protektsionalistlikum. Trumpi stiil on erinev, aga teemad, mis seonduvad Hiinaga, nagu intellektuaalomandi kaitse ja tehnoloogiasiirded, on päevakorras olnud pikka aega,» selgitas Meelis Kitsing, miks suurt muutust suhetes Hiinaga pole oodata. Saatejuht Hannes Hanso lisas juurde, et sellega seonduvalt on USA retoorikasse taas naasnud sõnad nagu inimõigused ja usuvabadus, mis Trumpi administratsiooni esimestel aastastel sellist kohta ei omanud. Hiina survestamine on jõudnud laiemale kandepinnale kui ainult majandus või intellektuaalse omandi küsimus. 

Mikseri sõnul on Türgi samm ja USA loobumine kurdide toetusest saatnud selge sõnumi kõikidele USA liitlastele regioonis. Kuna kurdid on olnud ISISe-vastase võitluse esirinnas, siis Türgi operatsioon, mis on suunatud otseselt kurdide vastu, võib viia ISISe mõju taastumiseni. «Ajaloolises perspektiivis pole üllatav, et USA nii tegi. Väärib tähelepanu Trumpi stiil: tehakse väga kiire otsus, millega paljud nõuandjad või oma partei inimesed pole kursis,» ütles Kitsing.