/nginx/o/2019/10/15/12655721t1hcfd2.jpg)
Helsingi ülikooli omanduses Unicafe sööklad lõpetavad järgmise aasta veebruarist loomaliha sisaldavate toitude pakkumise. Ülikooli restoranide ja kohvikute tegevust haldava Ylva hinnangul vähendab loomalihast loobumine süsinikujälge umbes 11 protsendi võrra.
Algatus loomalihast loobuda tuli Unicafe personalilt. «Idee tuli personalilt siis, kui arutasime seda, milline võiks olla meie järgmine vastutusrikas tegu,» ütles Unicafe ärijuht Leena Pihlajamäki. «Tõdesime, et sel viisil suudame me märgatavalt vähendada oma süsinikdioksiidi koguseid.»
Ülikoolilinnakutes pakutakse päevas umbes 10 000 lõunasöögiportsjonit. Lisaks sööklatoitudele kaob loomaliha ka paninide ja teiste saiatoodete seest. Ylva plaanib asendada loomaliha kas kana- või sealihaga.
«Me ei ole senimaani pakkunud loomaliha sise- või välisfileed, kuna tudengilõuna hinnapiir on madal. Loomahakkliha on lihtsam asendada mingi muu toorainega. Paljud ei saa muutusest arugi,» ennustab Pihlajamäki.
Eesmärk on, et klient valiks hoopis taimetoidu, selleks paigutatakse taimetoidud valikus ettepoole. «See on üks tõhusamatest meetmetest,» tõdes Pihlajamäki. Unicafe sööklad on seadnud eesmärgiks pakkuda järgmise aasta lõpuks lõunasöögiportsjonitest 50 protsenti taimetoiduna.
Lihatootja Atria Naudan ostudirektor Sinikka Hassinen on Unicafe otsusest hämmingus. Tema meelest ei tohiks toidutootmise puhul vaadata pelgalt süsinikujalajälge. «Kui tehakse otsuseid vaid ühe mõõdiku põhjal, ei nähta tervikpilti,» ütles Hassinen.
Hassinen meenutab, et umbes 80 protsenti veisekarjadest on lüpsilehmad ning suur osa Soomes toodetavast loomalihast sünnib piimatootmise kõrvaproduktina. «Kui kõik veisekarjad oleksid lihatootmise tarbeks, oleks süsinikujälg palju suurem.»
Hassineni sõnul räägib Soome loomaliha eest see, et veisekarjad söövad rohtu, mis vähendab põllumajanduse mõju loodusele. Lisaks ei vajata loomade tarbeks näiteks soja, mis sobib ka inimeste toidulauale.