Uuring: viie aastaga on sulanud üle 10 protsendi Šveitsi liustikest

Pizoli liustiku sümboolne matusetseremoonia.

FOTO: AFP / Scanpix

Šveitsi liustikud on ainuüksi viimase viie aasta jooksul kaotanud kümnendiku oma mahust, sulamise tempo on enam kui sajandi kestnud vaatluste ajaloos pretsedenditu, ilmnes eile avaldatud uuringust.

Šveitsi 20 liustikul läbi viidud mõõtmiste kohaselt on sulamiskiirus jõudnud sel aastal rekordilisele tasemele, näitab iga-aastane liustike seisukorra uuring, mille avaldas Šveitsi teaduste akadeemia krüosfääri komisjon.

Suvised kuumalained purustasid lootused, et tänavune äärmiselt lumerohke talv sel aastal liustike sulamist aeglustab. 

Komisjon märkis, et aprillis ja mais oli lumekate liustikel 20 kuni 40 protsenti tavalisest paksem, ning isegi juuni teisel poolel mõõdeti mõnes paigas lume sügavuseks kuni kuus meetrit. 

«Kuid juuni lõpu ja juuli alguse intensiivsed kuumalained sulatasid Šveitsi liustikel lund ja jääd mahus, mis on võrdne riigi iga-aastase joogivee tarbimisega,» märgiti avalduses. 

Selle tulemusena kadus paks lumekate kiiresti ning hoogne sulamine jätkus kuni septembrini. 

«See tähendab, et viimase 12 kuu jooksul kaotasid Šveitsi liustikud oma üldmahust kaks protsenti,» märkis komisjon, lisades, et viimase viie aasta vältel on liustike mahust kaotatud üle kümne protsendi.

See tähendab komisjoni sõnul kahanemist, mida ei ole viimase enam kui sajandi tehtud vaatluste ajal täheldatud. 

Vähem kui kuu aja eest peeti Šveitsi mägedes Pizoli liustiku kadumise puhul sümboolne «matusetseremoonia». Tegemist on ühega enam kui 500 liustikust, mis Šveitsi alpides sajandivahetusest saadik on kadunud.

Viimaste uuringute kohaselt võib sajandi lõpuks kaduda enam kui 90 protsenti alpide 4000 liustikust, kui kasvuhoonegaaside emissiooni radikaalselt ei kärbita.

Tagasi üles