Kert Valdaru: mis juhtub, kui Türgi saadab miljon pagulast Süüriasse?

Süüria perekonnad põgenevad sõjatsoonist Türgi ja kurdi võitlejate vahel.

FOTO: Delil Souleiman / AFP / Scanpix

Rändeekspert Kert Valdaru seletas Kuku raadio hommikuprogrammis «Ärataja», milliseid tagajärgi võib Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani lubadus hakata Süüria põgenikke Türgist ümber asustama tuua Euroopale. 

President Erdoğan on lubanud Süüriasse saata esimeses järgus miljon pagulast, selle järel veel kaks miljonit.

«Lihtne vastus on, et ebastabiilsus suureneb nii Lähis-Idas kui ka Türgis ja see kandub edasi Euroopasse. Ma ei kujuta ise ette, kuidas miljon inimest rahumeelselt ümber asustada kõrbealale. Öeldakse, et see turvatsoon, mida Erdoğan hetkel loob, on kõrbealal ja seal on ees juba pool miljonit kurdi. Võib tekitada etnilise konflikti kurdide ja süürlaste vahel,» tõdes Valdaru. 

Ta jätkas, et see käik võimaldab president Erdoğanil juhtida tähelepanu kõrvale ebastabiilselt olukorralt, mis Türgis endas on. «See ebastabiilsus peegeldub nii poliitilisel, majanduslikul kui ka sotsiaalsel tasandil. Alles hiljuti olid kohalikud valimised, kus Erdoğani partei kaotas linnapea koha. Me teame, et Türgis on majandussurutis, tööpuudus noorte seas umbes 25 protsenti. Vaadatakse Erdoğanile otsa ning öeldakse, et sa omal ajal kutsusid siia üle kahe miljoni süürlase ja nad ei ole kuigi hästi ühiskonda integreerunud. See on türklaste arvates pingete põhjus. See, et Erdoğan on välja käinud nii jõulised sõnad ning lubanud kolm miljonit süürlast ümber asustada, võimaldab tal mitte tegeleda suurte ühiskondlike probleemidega.» 

Väärikust ja inimõigusi austades peaks ümberasustamine toimuma vabatahtlikult, aga miks tahaksid Türgis elavad süürlased minna kõrbealale, kus pole töökohti, elamustingimusi, koole? See toimuks ainult riiklikku sunnimehhanismi kasutades. Aeg näitab, kui tõsiselt Erdoğan oma plaani mõtleb või kas selle taga on soov survestada Euroopat.

Risk, et järjest enam inimesi hakkab Türgist Euroopasse tulema, on üsna reaalne. See risk on Erdoğani käitumist vaadates viimase 5–7 aasta jooksul alati olnud, aga praegu on see veel tõsisem. Seda kinnitavad ka viimase aja rändenumbrid. Viimase ÜRO statistika järgi ületab selle aasta jooksul Kreekasse tulnud immigrantide arv eelmiste aastate koguarvu. Praeguseks siis umbes 51 000 inimest, eelmisel aastal 50 000. Need arvud on suuremad kui 2017. aastal. 

Kert Valdaru.

FOTO: Konstantin Sednev

Süüriast Euroopasse tullakse Ida-Vahemere tee kaudu ja mööda maismaad. Liikmesriigid, mis löögi alla jäävad, on Kreeka, Bulgaaria ja Küpros. Esimesed kaks on juba öelnud, et on tajunud sellel aastal rändesurve tugevnemist. Klassikalised tõmberiigid on Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Holland, Rootsi. 

Viimasel ajal on tulnud signaalid, et Türgi on hakkanud Süüria põgenikke rohkem kontrollima ning neid on paigutatud ka kinnipidamiskeskustesse. Türgi piiril on ka mõned põgenikelaagrid. Aga suure osa Türgi puhul tegemist ei ole laagrisituatsiooniga, kus inimeste liigutamine võiks olla logistiliselt lihtne. Selle asemel elavad süürlased mööda riiki laiali ning enamasti suurtes linnades. Türgi peab hakkama ümberasustatavaid ükshaaval kokku korjama. Seda on raske teha. Erdoğani sõjavägi on Süürias puhvertsooni loomas, aga muid samme põgenike ümberasustamiseks praegu tehtud ei ole, selgitas Valdaru. 

Tagasi üles