Lavrov: Venemaa hakkab vastuseks USA katsetustele tootma varem INF-leppega keelatud keskmaarakette

Vene välisminister Sergei Lavrov 15. oktoobril Araabia Ühendemiraatides. Foto: Mikhail Metzel/TASS/Scanpix

Venemaa alustab vastuseks USA katsetustele varem keskmaa tuumajõudude lepinguga (INF) keelatud keskmaarakettide tootmist, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov.

«Kui ameeriklased 2. veebruaril ametlikult INFi lepingust üles ütlesid, teatas Vene president Vladimir Putin, et me vastame samaga. Kui ameeriklased lepingu üles ütlevad, teeme seda ka meie. Kui nemad sellest taganevad, ei sõltu meist enam miski,» lausus Vene välisminister usutluses Interfaxile. 

«Kui nad pärast lepingu ülesütlemist hakkavad töötama välja vastavat relvastust, hakkame sellega tegelema ka meie,» jätkas Lavrov, «kuid kui me sellised relvad ka loome, ei paiguta me neid ühtegi piirkonda enne, kui ükskõik millisesse maakera ossa ei ilmu USA toodetud raketid».

Ta rõhutas, et see ei ole pelk avaldus.

«Me tegime hiljem selle ettepaneku ameeriklastele ja NATO liikmetele – rakendada vastastikune moratoorium taoliste relvade paigutamisele ükskõik kuhu, alustades Euroopast, aga ka Aasiast. Vastust ei ole,» sõnas Lavrov.

Vene välisminister meenutas, et Aasia suhtes teatavad USA sõjaväelased avalikult, et valmistuvad paigutama neid relvi Aasia piirkonda.

«Vene president Vladimir Putin kommenteeris seda hiljuti. Ta ütles, et me mõistame, kes nende mõtete peaeesmärk on. Kuid USA kavatseb paigutada need relvad meie piiri vahetusse lähedusse, mistõttu me peame neid silmas. Kordan, vastust ettepanekule kuulutada mõlemalt poolt moratoorium, ei ole me kuulnud. Jätame selle ettepaneku endiselt läbirääkimiste lauale,» rõhutas välisminister.

USA katsetas 19. augustil mõni nädal pärast INF-leppe kehtivuse peatumist maismaal baseeruvat keskmaatiibraketti.

Rakett lendas üle 500 kilomeetri ja tabas sihtmärki. USA kaitseministeerium teatas, et selle katsetuse käigus kogutud andmed ja saadud õppetunnid aitavad kaitseministeeriumil arendada tulevasi keskmaavõimekusi.

Vene president Vladimir Putin lubas Ühendriikide katsetusele samaväärset vastust. 

1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel sõlmitud kahepoolne INF-lepe keelas maal baseeruvate 500–5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.

USA põhjendas lepingust lahkumist sellega, et Venemaa on aastaid lepingut rikkudes välja töötanud maismaalt tulistatavat keskmaaraketti 9M729.