/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/10/19/12670662t1h0699.jpg)
Briti parlamendiliikmed lõid Brexiti protsessi taaskord lõhki ja keeldusid peaminister Boris Johnsoni uuele lahkumisleppele kohe toetust avaldamast.
Mis Brexitiga edasi juhtub?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alamkoda toetas eelnõu, mis seob heakskiidu nõudega, et parlament võtab eelnevalt vastu lahkumisleppe jõustamiseks vajalikud õigusaktid.
Leppele heakskiidu mitte andmine rakendas seaduse, mis sunnib Johnsonit taotlema Euroopa Liidu liidritelt Brexitile kolmandat ajapikendust. Peaminister ütles hääletuse järel, et ei kavatse seda teha.
Seadusandjad tõid põhjenduseks kartuse leppeta Brexiti ees 31. oktoobril, mis võib kogemata juhtuda, kui rafitseerimisakte selleks ajaks vastu pole võetud.
Hääletus ei tähenda aga uue lahkumisleppe lõppu ja on endiselt võimalik, et Ühendkuningriik lahkub 31. oktoobril blokist leppega.
Pikenduse taotlemine?
Septembris võeti vastu seadus, mille järgi peab Johnson taotlema Euroopa Liidult Brexiti edasilükkamist jaanuarini, kui parlament pole lepet 19. oktoobriks vastu võtnud.
Kui Euroopa Liit pakub mõnda muud tähtaega, peab Johnson sellega nõustuma, välja arvatud juhul, kui ta suudab veenda alamkoda selle vastu hääletama.
Peaminister kordas laupäeval aga oma vastuseisu kolmandale ajapikendusele ja ütles, et ükski seadus ei sunni teda seda taotlema.
See võib tähendada, et ta ei saadagi Euroopa Liidu liidritele pikendust taotlevat kirja.
Samas on Brexiti-minister Steve Barclay rõhutanud, et valitsus järgib seadust. Analüütikute sõnul annab Johnson ilmselt siiski järele ja taotleb edasilükkamist.
Lepe kiidetakse heaks?
Isegi kui Johnson taotleb Brexiti edasilükkamist ja Euroopa Liit sellega nõustub, võib tal endiselt õnnestuda blokist lahkumine 31. oktoobriks, kui lahkumislepe selleks ajaks ratifitseeritakse.
Valitsus kavatseb esitada ratifitseerimiseks vajalikud eelnõud parlamendile esmaspäeval ja esimene hääletus toimub ilmselt teisipäeval.
Mitmed laupäevast eelnõud toetanud seadusandjad ütlesid, et toetaksid Johnsoni lahkumislepet kui kaob leppeta lahkumise oht.
Seda on lubanud ka Konservatiivse Partei euroskeptilised liikmed.
Võimalik on ka see, et Brexiti-vastased rahvaasemikud üritavad heakskiidu tingimuseks seada uue referendumi.
Probleemiks on ka ajakava, kuivõrd tavaliselt võtab selliste õigusaktide vastuvõtmine parlamendil kuid, aga praegu on selleks aega vaid alla kahe nädala.
Leppeta Brexit?
Vaikimisi stsenaarium on see, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 31. oktoobril, välja arvatud juhul kui London taotleb pikendust ja EL sellega nõustub.
Ettevõtted ja turud kardavad leppeta Brexiti majandusmõju, mis isegi Briti valitsuse enda hinnangul oleks suur.
Pärast lahkumisleppe heakskiitmist Euroopa Ülemkogul ütlesid EL-i liidrid, et nad ei ole järjekordse viivitusega nõus. Kui kerkib aga leppeta lahkumise oht, annaksid nad ootuste järgi sellele siiski loa.
Uued valimised?
Johnson on juba kahel korral proovinud ennetähtaegseid valimisi korraldada, et saada parlamendis enamus. Selle jaoks on tal vaja aga opositsioonilise Tööpartei toetust.
Tööpartei teatel ollakse valimistega nõus, kui leppeta lahkumise oht laualt kaob.
Teine referendum?
Tööpartei hinnangul peaks mis tages lahkumislepe minema uuele rahvahääletusele ja partei on lubanud referendumi korraldada, kui see peaks valitsusse saama.
Osa rahvasaadikuid võivad proovida seada referendumi tingimuseks Brexiti-leppe heakskiitmisele, kuid pole selge, kas sellele on parlamendis piisav toetus.