/nginx/o/2019/10/21/12673814t1h40a0.jpg)
Boliivias pühapäeval korraldatud presidendivalimistel juhib põliselanikust ametisolev riigipea Evo Morales, kes on kogunud 45 toetusprotsenti, teatasid valimisametnikud, kui kokku oli loetud peaaegu kõik hääled.
Boliivia presidendivalimistel juhib Morales
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moralese peamine rivaal ekspresident Carlos Mesa on kogunud 38 protsenti häältest.
Analüütikud olid juba varem hoiatanud hinnangul valimiste võitja seekord teises voorus, mis peetakse 15. detsembril.
Kahaneva populaarsusega Morales püüdis valimiskampaania ajal veenda valijaid selles, et tema valitsus ei ole korrumpeerunud ja autoritaarne.
Valimisõigus oli 7,3 miljonil boliivlasel, kes valivad viieks aastaks ametisse nii presidendi kui ka asepresidendi.
Presidendivalimistega samaaegselt valitakse ka 136-kohalise kongressi uus koosseis.
Morales kutsus valimiste eelõhtul Twitteris valijaid rahumeelselt ja aktiivselt valimistest osa võtma.
Mesa ütles, et kardab valimispettust, sest Boliivia riigi tähtsaimad institutsioonid on presidendi liitlaste kontrolli all. Endine president väljendas oma muresid kohtumisel Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) vaatlejatega.
Moralese sõnul kujunevad pühapäevased valimised Boliivia valijaskonna küpsuse tõttu demokraatia triumfiks ja nende eeskujulikkust hakkavad hindama ka riiki saabunud delegatsioonid ja vaatlejad.
Järgmisel nädalal 60. aasta vanuseks saav Morales on Boliivia ajaloo kauaaegseim president, kuid teda süüdistatakse üha enam korruptsioonis ja paljud valijad on pahased tema keeldumise pärast riigitüüri juurest lahkuda.
"Võim on asendanud kogu elanikkonnale suunatud poliitikad sellistega, mis teenivad vaid mõne sektori huve," ütles poliitikakommentaator María Teresa Zegada AFP-le.
"Opositsiooniliidreid kiusatakse taga ja kõik see on tekitanud kodanikes rahulolematust ja tekitanud mulje, et demokraatia on ohus," sõnas ta.
Mesa ei kuulu ühessegi erakonda, kuid teda toetab üks vasaktsentristlik väikepartei. Endisele riigipeale on avaldanud toetust ka teiste väikeparteide ühendus.
Ajaloolane ja endine ajakirjanik, kes oli Boliivia president 2003.-2005. aastani, on olnud pikka aega Moralese terav kriitik.
Morales korraldas 2016. aasta veebruaris referendumi põhiseadusmuudatuse üle, mis oleks kõrvaldanud põhiseadusest presidendi ametiajapiirangu.
Kuigi Moralese kava sai rahvahääletusel lüüa, lükkas valitsus referendumitulemuse tagasi ja presidendi liitlastega mehitatud põhiseaduskohus andis talle õiguse 20. oktoobri valimistel osaleda.
2009. aastast pärinev Boliivia põhiseadus, mis Moralese enda äranägemise järgi koostati, piirab presidendi võimuperioodi kahe järjestikuse ametiajaga.
Morales on oma saavutustena esile tõstnud riigis aastakümne kestnud majanduslikku stabiilsust ja tuntavat tööstuslikku arengut ning kuulutanud, et on andnud väärikuse Boliivia põlisrahvale, mille arvukus on suurim Ladina-Ameerikas.
Sel aastal on presidenti tabanud karm kriitika augustis ja septembris riigi metsi ja rohealasid laastanud põlengute tõttu, mille ulatuse tingisid aktivistide sõnul Moralese poliitikad.