«Välismääraja»: mida tähendab Türgi käik Venemaale ja Eestile?
Kuula KUKU saadet!

Türgi sõjaväelased ära saatmas hukkunud relvakaaslast.

FOTO: MURAD SEZER/REUTERS/Scanpix

Missugune on olukord Põhja-Süürias pärast Türgi vägede sissetungi ja kuidas sealsed pinged võivad mõjutada Eesti rahvusvahelist positsiooni, sellest kõnelesid Kuku raadio saates «Välismääraja» riigikogu liige Leo Kunnas, vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso ja saatejuht Erkki Bahovski.

Sõjalist operatsiooni ei ole võimalik alustada mõnetunnise ettevalmistusajaga, ütles Leo Kunnas. Ta oletas, et Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani telefonikõne USA presidendile Donald Trumpile oli sisult teadaandev, mitte nõu pidav. Ehk Erdoğan lihtsalt ütles, et me nüüd alustame sõjakäiguga. Trump teatas seejärel USA sõjaväelaste välja viimisest. See sobib Erdoğani käitumismustriga, kes peab Türgit sama oluliseks jõuks kui maailma suurriike. 

Türgi ajalukku on sisse kirjutatud hirm kurdide omavalitsuse vastu, ütles Hille Hanso. Seetõttu toetavad Erdoğani käiku ka kõik opositsiooniparteid peale kurde esindava erakonna. 

Kes on võitnud Trumpi käigust ameeriklased välja viia? Süüria diktaatori Bashar al-Assadi režiim ja Venemaa, vastas Kunnas. 

Hanso tõdes, et al-Assadi ja kurdide koostöö ei tulnud üllatusena. Türgi on juba varem kaks korda Süüriasse sisenenud ning see viis kohe täiendava dialoogini keskvõimu ja kurdide vahel. «Kas sellest võidab just al-Assad? Mina näen suuremat pilti ning tundub, et kõige rohkem võidab sellest Venemaa.» Ta võttis kokku, et Süürias toimuv käib Venemaa diktaadi järgi. «Kasutades kurdi kaarti Süürias ära, on Venemaa eesmärgiks panna Türgi sõltuvusse Venemaa tegevusest.»

Kas põgenike ümberpaigutamine ei ole Türgile suurem koormus, küsis saatejuht Erkki Bahovski, argumenteerides, et Türgis on praegu mingil määral toimiv taristu pagulastele elutingimuste pakkumiseks.

Türgi on öelnud, et Euroopa Liit peaks rahastama piiritaguste põgenikelaagrite ehitamist, vastas Hanso. Ta ennustas, et ränne Euroopa suunal intensiivistub, kui väljasaatmine Türgist muutub käegakatsutavaks ohuks. Türgis elavate süürlaste esimene valik on siiski iga hinna eest Türki jääda, sest neil on seal juba elu paika pandud. Laagrites elab alla 10 protsendi Süüria põgenikest, ülejäänud elavad Türgi linnades.

Hanso leidis, et oleks vaja julgustada Türgit leidma poliitilist lahendust. 2013.-2015. aasta läbirääkimised näitasid, et dialoog on võimalik. 

Ajakirjanikud Kagu-Türgis, taamal põleb Ras al-Ayn Põhja-Süürias 20. oktoobril. Piirilinnas Ras al-Aynis on toimunud sõjakäigu ühed raskemad võitlused.

FOTO: Lefteris Pitarakis/AP/Scanpix

Bahovski rääkis kaasa, et lahkhelid NATO liikmesriikide vahel ei ole meile kuidagi kasulikud. Kuna Eesti on järgmisest aastast ÜRO Julgeolekunõukogu liige, siis me peame võtma mingi seisukoha. Iga nõukogu resolutsiooni juures ei saa jääda erapooletuks, sest siis tekib küsimus, miks me üldse tahtsime selle liikmeks saada.

Kunnas tõdes, et julgeolekunõukogu liikmelisus sunnib Eestit võtma seisukohti küsimustes, kus meile võiks olla kasulikum seisukohta mitte võtta. Formaalselt on Euroopa ja Eesti Türgi liitlased, aga moraalselt ei ole seda tajuda, selgitas Hanso. Ta leidis, et väga pragmaatiliselt võttes ei saa Türgit kujutada kui suurt vaenlast, sest Türgi seisab oma rahvuslike huvide eest.

Kas riigikogu peaks midagi ära tegema, näiteks võtma vastu toetusavalduse ühele või teisele poolele, küsis Bahovski. Kunnas vastas, et riigikogu peaks just ühepoolsetest sammudest hoiduma.

Tagasi üles