Europarlament ei ratifitseeri Brexiti-lepet enne Briti parlamenti

Brexit.

FOTO: Jeff Moore/Jeff Moore/PA Images

Euroopa Parlament ei hääleta Suurbritannia ja Euroopa Liidu uue lahkumisleppe üle enne, kui seda pole teinud Briti parlament. 

See tähendab, et sel nädalal Strasbourg'is peetaval europarlamendi istungjärgul Brexiti lepe ilmselt hääletusele ei tule.

Kui eurosaadikud peavad korraldama hääletuse enne 31. oktoobrit, tähendab see kogunemist järgmise nädala esimestel päevadel Brüsselis. 

Europarlamendi president David Sassoli kohtub otsusele ametliku käigu andmiseks hiljem esmaspäeval fraktsioonijuhtidega, ütles tema pressiesindaja Jaume Duch. 

«Europarlament ei riku, püüa aeglustada ega kiirendada protsessi, mis on praegu Briti institutsioonide käes,» ütles Duch. «Parlament ratifitseerib viimasena. EP ratifitseerib ainult juhul, kui Ühendkuningriigis on ratifitseerimisprotsess lõpule viidud.» 

Europarlamendi Brexiti-töörühma juht Guy Verhofstadt kinnitas, et see on ka eurosaadikute soovitus fraktsioonijuhtidele. 

«Me leppisime kokku soovitada presidentide konverentsil (parteijuhtidel) oodata ära täielik ratifitseerimine Ühendkuningriigis, enne kui Euroopa Parlament leppe üle hääletab,» ütles Belgia ekspeaminister. «Briti parlament peab tegema oma valiku.» 

Briti parlamendi alamkoja spiiker John Bercow blokeeris esmaspäeval peaminister Boris Johnsoni katse korraldada hääletus tema uue Brexiti-leppe üle.

Seadusandjad lükkasid laupäeval väljaastumisleppe üle hääletamise edasi, sundides valitsust taotlema Euroopa Liidult ajapikendust, kuni lepingu jõustamiseks vajalikud õigusaktid on heaks kiidetud.

Tegemist on järjekordse tagasilöögiga Johnsonile, kes pidi kahe päeva eest paluma ELilt täiendavat ajapikendust. Leppe edasilükkamist jõuliselt vastustav Johnson ise taotluskirja ei allkirjastanud, vaid see saadeti Brüsselisse riigi suursaadiku nimel.

Johnson saatis Euroopa Ülemkogu alalisele eesistuja Donald Tuskile ka teise, signeeritud kirja, milles kinnitas, et Brexiti edasilükkamine ei ole tema soov, ja hoiatas, et järjekordne edasilükkamine kahjustaks Ühendkuningriigi ja selle ELi partnerite huve. 

Tagasi üles