/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/10/21/12675895t1h7de7.jpg)
Riigipea Evo Moralese tugevaim rivaal presidendivalimistel kritiseeris selgitamatuid viivitusi pühapäeval peetud avavooru tulemuste teatavaks tegemisel, süüdistades Moralest püüetes teist valimisvooru vältida.
Boliivia opositsioon nõuab võimudelt valimistulemuste avaldamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine president Carlos Mesa, kes kogus valimiskohtu osalistel andmetel esimeses voorus 38 protsenti häältest Moralese 45 protsendi vastu, süüdistas presidenti kokkumängus valimiskohtuga, et elimineerida tee teise vooru.
Esialgsed valimistulemused tähendavad, et Boliiviat 13 aastat valitsenud Morales peaks esimest korda püüdma valimisvõitu presidendivalimiste teises voorus, mis peetakse 15. detsembril.
Häälte kokkulugemine jäi ööl vastu esmaspäeva kahtlastel asjaoludel pidama 84 protsendi juurde, mis sundis Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) vaatlusmissiooni selgitust küsima.
Viivituste pärast on muret väljendanud ka USA, kutsudes Boliivia võime tagama otsekohe häälte kokkulugemise läbipaistvust.
«Valimisvõimud peavad taastama otsekohe protsessi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse, et boliivia rahva tahe saaks austatud,» kirjutas USA läänepoolkera küsimuste abivälisminister Michael Kozak Twitteris.
The U.S. is closely watching 1st round of elections in #Bolivia, especially the sudden interruption of the electronic vote tabulation.
— Michael G. Kozak (@WHAAsstSecty) 21 October 2019
Electoral authorities should immediately restore credibility & transparency to the process so that the will of the Bolivian people is respected. https://t.co/vDc1L4ffX3
Opositsiooni toetajad korraldasid läinud ööl mitmes Boliivia paigas, muuhulgas riigi lõunaosas Potosis, keskosas Cochabambas ja idaosas Santa Cruzis valimisvõimude survestamiseks häälte kokkulugemise keskuste juures öiseid valvusi.
Teise valimisvooru vältimiseks peaks Morales koguma vähemalt 40 protsenti veel lugemata häältest ja võitma Mesast 10 protsendi võrra rohkem hääli.
«Praeguses faasis on tulemuse muutumine ebatõenäoline,» ütles analüütik Daniel Valverde. «Selleks oleks vaja, et 75 protsenti puuduolevatest häältest läheksid MAS-ile (Moralese erakond) ja seda ei juhtu, sest valitsuse toetus on vähenenud.»
/nginx/o/2019/10/21/12675942t1hd338.jpg)
Mesa avaldas pealinnas La Pazis ajakirjanikega vesteldes kartust, et valimistel võis esineda pettust. «Ma ei usalda protsessi läbipaistvust, kõrgeim valimiskohus on näidanud, et on valitsuse käepikendus. Me oleme väga umbusklikud,» lausus endine president.
Järgmisel nädalal 60. aasta vanuseks saav Morales on Boliivia ajaloo kauaaegseim president, kuid teda süüdistatakse üha enam korruptsioonis ja paljud valijad on pahased tema keeldumise pärast riigitüüri juurest lahkuda.
Morales korraldas 2016. aasta veebruaris referendumi põhiseadusmuudatuse üle, mis oleks kõrvaldanud põhiseadusest presidendi ametiajapiirangu.
Kuigi Moralese kava sai rahvahääletusel lüüa, lükkas valitsus referendumitulemuse tagasi ja presidendi liitlastega mehitatud põhiseaduskohus andis talle õiguse 20. oktoobri valimistel osaleda.
2009. aastast pärinev Boliivia põhiseadus, mis Moralese enda äranägemise järgi koostati, piirab presidendi võimuperioodi kahe järjestikuse ametiajaga.
Morales on oma saavutustena esile tõstnud riigis aastakümne kestnud majanduslikku stabiilsust ja tuntavat tööstuslikku arengut ning kuulutanud, et on andnud väärikuse Boliivia põlisrahvale, mille arvukus on suurim Ladina-Ameerikas.