/nginx/o/2019/10/22/12677409t1he422.jpg)
Euroopa Komisjon soovib Soome valitsuselt saada lisaselgitusi järgmise aasta eelarveplaanide kohta.
Euroopa Komisjon soovib Soomelt riigieelarve kohta lisaselgitusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjusena selgituste nõudmisel on komisjon välja toonud selle, et Soome eelarve ähvardab «märgatavalt eristuda» Euroopa Nõukogu poolt Soomele augustis antud soovitustest.
Euroopa Nõukogu soovitas augustis Soomel piirata kulutuste kasvu. Sotsiaaldemokraadi Antti Rinne juhitud valitsus otsustas siiski sügisel esimeste eelarveläbirääkimistega suurendada kulusid järgmise aasta eelarves.
Kirjas Soomele püüab Euroopa Komisjon saada selgitust selle kohta, kuidas avalike kulude tõus käib koos majanduse stabiilsuse ja kasvuga.
Veebilehe Euractiv andmetel lähetas Euroopa Komisjon sarnased kirjad lisaks Soomele ka Itaaliale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Portugalile ja Belgiale.
Soome vastuse andis Euroopa Komisjonile rahandusministeeriumi abisekretär Tuomas Saarenheimo, kellele komisjoni kiri oli suunatud.
Vastuses tõdeb Saarenheimo valitsuse esindajana, et järgmise aasta eelarve võib märgatavalt erineda keskmise tähtajaga eesmärkidest. Valitsus on siiski «pühendunud majanduse stabiliseerimisele» järgnevatel aastatel.
Saarenheimo väitel plaanib valitsus saavutada 75-protsendilise tööhõive, mille jaoks vajalike sammude ja maksutõusudega peaks Soome majandus minema tasakaalu aastaks 2023. Saarenheimo selgitab ka seda, et osa järgmise aasta kulutõusust on n-ö «tulevikuinvesteeringud», mis rahastatakse peamiselt valitsuse omandi müümisega, mistõttu see ei kasvata riigi võlakoormust.
Soome Euroopa Komisjonile suunatud vastuse lõpus öeldakse, et kulude ajutisest tõusust hoolimata ei ole Soome puhul ohtu, et see rikuks Euroopa Liidu puudujäägi- ja võlareegleid.
Soome rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt jääb Soome eelarvepuudujääk see aasta umbes protsendi juurde ning Euroopa Liidu reeglite kohaselt saab see olla kõige rohkem kolm protsenti.