Soome majandusteadlased soovitavad kliimaeesmärkide saavutamiseks heitmelubasid

Helsingi liiklus.

FOTO: Caro / Schuelke / Scanpix

Helsinki Aalto ülikooli majandusteaduse professor Matti Liski esitles YLE-le antud intervjuus plaani, kuidas heitmelubadega võiks Soome aastaks 2030 vähendada transpordi tekitatavat saastet poole võrra.

Soome liiklus- ja kommunikatsiooniministeerium on palunud Liski juhitud töörühmalt selgitusi saaste vähendamiseks vajalikest majanduslikest otsustest. Ministeerium ei ole aga töörühma väljapakutu kohta öelnud sõnagi.

«Meie soovitus ei ole radikaalne, vaid riigijuhtide seatud eesmärk on radikaalne,» sõnas Liski «Me vaid räägime, kuidas selle eesmärgini jõuda.»

Radikaalne on Liski sõnul see, et transpordi tekitatud saastekogus ei ole väga palju vähenenud viimase 30 aasta jooksul. Nüüd peaks see langema poole võrra 10 aasta jooksul. Teema on päevakajaline ka seetõttu, et rahandusministeeriumi töörühm algatas hiljuti ulatusliku selgitustöö transpordi maksustamisest tulevikus.

Liski töörühma väitel saab transpordi tekitatavat saastet vähendada mitmel viisil. Näiteks läheb keegi tööle auto asemel bussi, rongi või jalgrattaga. Teine ostab biogaasil või elektril töötava auto. Kolmas tangib diiselautosse jäätmetest tehtud kütust ning neljas müüb oma auto ja kolib töökohale lähemale.

Liski sõnul on tähtis rõhutada, et valitsusel pole aimugi, kuidas üksikisik või ettevõte võiks oma saastet vähendada. «Teada on see vaid igal üksikisikul ja ettevõttel endal.» Tema sõnul võib valitsuse juhitud saaste vähendamise plaan küll kulutada palju maksumaksja raha, kuid soovitud tulemust ei pruugi see siiski anda.

Näitena toob Liski selle, kui valitsus peaks korraga otsustama keelata ära kõik sisepõlemismootoriga autod. Kuid kui lähiaastatel tuleb turule peaaegu süsinikneutraalne kütus, siis mida sellega teha, kui valitsus on kõik sisepõlemismootorid juba ära keelanud.

See puudutab Liski väitel ka elektriautosid. Praegu näib, et elektriautode tehnoloogia on kõigist teistest ees, kuid keegi ei oska tulevikku ennustada.

Ta tuletab meelde, et Soomel ei ole raha osta kõigile uut elektriautot. Riigil on piiratud võimalused ning seda vajatakse vananevas riigis muudele asjadele, näiteks vanurite hooldamiseks.

Nendest lähtekohtadest on Liski töörühm pakkunud välja plaani, kuidas võiks liikluse tekitatavat saastet vähendada nii efektiivselt ja odavalt kui võimalik. Töörühma soovituse kohaselt peaks riik asetama transpordi tekitatavale süsinikdioksiidile aastamäära. See määr muutuks iga aasta üha väiksemaks kuni 2030. aastani.

Liski töörühma plaan sisaldab ka seda, et riik müüb heitmelube kütusepakkujatele, kes siis omakorda lisaksid nende heitmelubade ostmise maksumuse kütusehinnale. Liski on kindel, et selline plaan toimiks. 

«Me soovitame transpordisektorit puudutavat riiklikku heitmelubade turgu, mille abil kliimaeesmärkideni jõutaks automaatselt.»

Heitmelubade süsteem on Liski sõnul muudest variantidest parem, kuna saastekogus peaks selle abil poole võrra vähenema ning kulud peaksid jääma võimalikult väikseks. Kulude väiksus põhineb sellel, et inimene toimib mõistlikult, kui tegemist on suurte rahadega.

Transpordikulud moodustavad Soomes inimeste igakuisest eelarvest umbes 15 protsenti. Kui need kulud tõusevad, planeerivad inimesed oma liikumisi rohkem.

Kuna alguses on heitmeload odavamad, saavad inimesed saastet vähendada sellega, et sõidavad näiteks vähem suvila ja kodu vahel. Kui aga heitmeload kallinevad, hakkavad inimesed muretsema endale keskkonnasäästlikumaid sõiduvahendeid. Need, kellel aga ei oleks kohe raha osta endale elektriautot, võidaksid, kuna väiksema nõudluse korral heitmeload odavneksid.

Kütuseaktsiisi tõstetakse Soomes suurel määral ning heitmelubade hind tuleks sellele kõigele juurde. Liski on aga kindel, et kuigi kütusehind tõuseks, ei oleks see muutus liiga dramaatiline. Et vältida heitmelubade liiga kalliks muutumist, võiks riik seada sellele hinnapiiri.

Selle kõrval oleks variant vähendada saastet kütuseaktsiisi tõstmise, elektriautode ostmise toetamise ja fossiilsete kütustega töötavat mootorite keelamisega, kuid see oleks Liski sõnul kõvasti kallim.

Liski möönab, et kütusehinna tõusuga lisanduks kütuse toomine naaberriikidest Venemaalt ja Eestist, kuid mitte suurel määral. Soome on tema sõnul siiski sellise geograafilise asukohaga, et naaberriikide suurematesse linnadesse on pikk maa.

Heitmelubade süsteemi elluviimine võiks Liski sõnul õnnestuda kõige kiiremini 1,5 aastaga. See sõltub aga tema sõnul poliitikutest. Kui aga tahta saavutada Soome eesmärk muutuda 2035. aastaks süsinikuneutraalseks, on vaja radikaalseid samme.

Liski sõnul on peaminister Antti Rinne kliimaeesmärkidega seotud sammud olnud aga tagasihoidlikud. «Meil ei ole olnud väga konkreetseid lahendusi. Siin oleks nüüd selline lahendus, kus poliitikutel oleks võimalus näidata, et eesmärkidest peetakse kinni.»

Tagasi üles