Hispaanias maetakse ümber diktaator Francisco Franco säilmed (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Francisco Franco, kes pärast sõja võitmist juhtis diktaatorina Hispaaniat kuni oma surmani 20. novembril 1975. FOTO: Scanpix
Francisco Franco, kes pärast sõja võitmist juhtis diktaatorina Hispaaniat kuni oma surmani 20. novembril 1975. FOTO: Scanpix Foto: Personalities/©2002 Credit:Topham Picturepoint

Hispaanias kaevatakse neljapäeval grandioossest mäekülge tahutud mausoleumist välja eksdiktaator Francisco Franco säilmed ja toimetatakse need diskreetsemasse puhkepaika.

Franco põrmu ümbermatmise seadis oma prioriteediks peaminister Pedro Sáncheze sotsialistlik valitsus, kelle hinnangul peaks Hispaania lõpetama diktaatori ülistamise.

«See on suur võit väärikusele, mälestusele, õiglusele ja ülekohtu heastamisele, seega Hispaania demokraatiale,» lausus 10. novembri üldvalimisteks valmistuv peaminister. 

Ekshumeerimisoperatsioon 44 aastat pärast Franco surma algab kell 10.30 kohaliku aja järgi. Osalema on lubatud üksnes Franco sugulased ja mõned valitsusametnikud. Meedia peab toimuvat jälgima väljastpoolt.

Kui ilm lubab, toimetatakse diktaatori säilmed helikopteriga Madridist 50 kilomeetri kaugusel asuvast Langenute Orust (Valle de los Caídos) Mingorrubio El Pardo avalikku surnuaeda, mis asub 20 kilomeetrit Madridist põhjas. Franco maetakse abikaasa kõrvale.

Algselt 2018. aasta juunisse kavandatud operatsioon lükkus edasi enam kui aasta võrra Franco järeltulijate jäiga vastuseisu tõttu, kes püüdsid kohtu kaudu seda takistada. 

Kriitikud nii vasakult kui paremalt on süüdistanud Sánchezt sündmuse kasutamises valimiskampaaniaks. Vasakpoolse Podemose juhi Pablo Iglesiase sõnul tahab sotsialistist peaminister «Franco muumia» väljakaevamisega hääli võita. 

Hispaanlased on ümbermatmise osas lõhenenud. Ajalehes El Mundo avaldatud uuringu kohaselt soovib seda 43 protsenti ja vastu on 32,5 protsenti kodanikest. Ülejäänutel seisukoht puudub.

Mausoleumi ehitas Franco režiim aastail 1941–1959 ning seda osaliselt umbes 20 000 poliitvangist sunnitöölise kätega. Sinna on maetud 37 000 surnut konflikti kodusõja mõlemalt poolelt. Tegemist on Euroopa ühe suurima massihauaga.

Generalissimus Franco valitses Hispaaniat aastatel 1939–1975.

Tagasi üles