Saada vihje

Hispaania asus riigi kunagist diktaatorit Francot ümber matma (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Franco sugulased kandmas diktaatori surnukeha välja mausoleumist, kus see lebas 1975. aastast saati.
Franco sugulased kandmas diktaatori surnukeha välja mausoleumist, kus see lebas 1975. aastast saati. Foto: POOL / Reuters / SCANPIX

Hispaania endise diktaatori kindral Francisco Franco säilmed kaevati täna välja Madridi lähedal asuvast mausoleumist ning toimetati sealt minema, et matta ümber perekonna hauakambrisse pealinnast põhjas.

Diktaatori palsameeritud surnukeha kätkeva kirstu kandsid Langenute Orus asuvast mausoleumist välja kaheksa tema pereliiget. Mausoleumist väljumise järel panid nad kirstu surnuvankrisse.

Kui ilm lubab, toimetatakse diktaatori säilmed helikopteriga Madridist 50 kilomeetri kaugusel asuvast orust Mingorrubio El Pardo surnuaeda, mis asub 20 kilomeetrit Madridist põhjas. Franco maetakse abikaasa kõrvale.

Algselt 2018. aasta juunisse kavandatud operatsioon lükkus edasi enam kui aasta võrra Franco järeltulijate jäiga vastuseisu tõttu, kes püüdsid kohtu kaudu seda takistada. 

Franco valitses Hispaaniat aastatel 1939–1975. 

Franco põrmu ümbermatmine oli prioriteet peaminister Pedro Sáncheze sotsialistlikule valitsusele, kelle hinnangul peaks Hispaania lõpetama diktaatori ülistamise.

Kriitikud nii vasakult kui paremalt on süüdistanud Sánchezt sündmuse kasutamises valimiskampaaniaks. Vasakpoolse Podemose juhi Pablo Iglesiase sõnul tahab sotsialistist peaminister «Franco muumia» väljakaevamisega hääli võita. 

Hispaanlased on ümbermatmise osas lõhenenud. Ajalehes El Mundo avaldatud uuringu kohaselt soovib seda 43 protsenti ja vastu on 32,5 protsenti kodanikest. Ülejäänutel seisukoht puudub.

Mausoleumi ehitas Franco režiim aastail 1941.–1959 ning seda osaliselt umbes 20 000 poliitvangist sunnitöölise kätega. Sinna on maetud 37 000 surnut konflikti kodusõja mõlemalt poolelt. Tegemist on Euroopa ühe suurima massihauaga.

Tagasi üles