Nokia aktsia kukkus Helsingi börsil üle 20 protsendi

FOTO: Schoening/ imago images / Scanpix

Nokia aktsia langes täna Helsingi börsil umbes 20 protsenti, mis on börsi suurim langus alates 1991. aastast.

Võrgutooteid valmistava Nokia kasum püsis juuli ja septembri vahel eelmise aasta tasemel. Ettevõtte puhastulu oli sel perioodil 478 miljonit eurot, eelmisel aastal oli vastav summa 487 miljonit eurot. Seda võib pidada heaks, kui arvesse võtta, et Nokia prognoosis eelmise poolaastaaruande põhjal selle aasta kolmandat kvartalit «nõrgaks».

Käive tõusis võrdluses eelmise aastaga neli protsenti ning oli 5,69 miljardit eurot. Nokia tegevjuhi Rajeev Suri hinnangul oli ettevõtte kolmas kvartal stabiilne. «Mitmed äritegevused õnnestusid ning me ootame tugevat neljandat kvartalit, mille puhastulu peaks olema kindel,» sõnas Suri pressiteates.

Samas tõdes Suri, et osa Nokias räägitud 5G-tehnoloogia ohtudest on nüüd realiseerumas. Tema sõnul mõjutas Nokiat 5G-tehnoloogia kõrge hind, äritegevuse keerulisus Hiinas ning hinnasurve seoses esimeste 5G-tehnoloogia lepingutega.

Nokia teatas täna ettevõtte juhatuse otsusest mitte teha 2018. aasta kolmanda ja neljanda kvartali dividendimakseid. Teate mõju oli kohe näha Helsingi börsil, kus ettevõtte aktsia hommikul turgude avanedes 20-protsendilise laskumise tegi.

Nokia aktsia on võrreldes eilsega odavnenud umbes euro võrra – kui tänaseks on see langenud 3,60 euro juurde, siis eile oli selle väärtus 4,72 eurot. Pressiteate sõnul üritatakse suurendada ettevõtte 5G-tehnoloogia investeeringuid, jätkata investeeringuid kasvavatele äritoimingutele ning tugevdada Nokia sularahareservi.

Nokia sularahareserv vähenes selle aasta juulis-septembris. Netovara ja lühiajalised investeeringud olid sel perioodil 344 miljonit eurot, eelmisel kvartalil oli vastav summa 502 miljonit eurot. Sularahareserv on võrreldes eelmise aastaga, mil see oli umbes 1,9 miljardit eurot, võimsalt vähenenud.

Nokia otsus dividendide väljamaksmine ajutiselt lõpetada on ettevõtte sõnul dividendide väljamaksmise tavaga kooskõlas. Tavakohaselt otsustatakse see, kas maksta dividendid välja, ettevõtte sularahareservi ja prognoositavat tulu arvesse võttes.

Ettevõtte langetas ka oma kasumiprognoosi – kui varem oodati sel aastal 9–12 protsendi suurust kasvu, siis nüüd prognoositakse 8,5 protsendi suurust kasvu.

Ka järgmise aasta prognoosid on langenud. Kui varem prognoositi järgmiseks aastaks puhastulu kasvuks 12–16 protsenti, siis nüüd on seda langetatud 12–14 protsendi juurde.

Tagasi üles