USA kaitseminister kritiseeris Türgi vägede sissetungi Põhja-Süüriasse ja riigi välispoliitikat
USA kaitseminister Mark Esper kritiseeris neljapäeval teravalt Türgi vägede sissetungi Põhja-Süüriasse, nimetades seda põhjendamatuks, ja tegi Ankarale etteheiteid ka Venemaale lähenemise pärast.
Türgi sõjaline operatsioon Süürias seab ohtu regioonis viimastel aastatel saavutatud edu, ütles Esper Brüsselis mõttekojas Saksa Marshalli Fond (GMF).
«Türgi pani meid kõiki väga halba olukorda,» ütles ta, lisades, et Ankara peab naasma varasema käitumise juurde vastutustundliku ja usaldusväärse liitlasena.
USA juhitav sõjaline koalitsioon ja Süüria kurdi väed on liitlased võitluses äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu.
Esper kaitses samas USA presidendi Donald Trumpi otsust Põhja-Süürias kurdi vägede ja Türgi sõjaväe vahel puhvrina tegutsenud USA sõdurid välja tuua.
«Ühendriikide otsus tuua vähem kui 50 sõdurit rünnakutsoonist ära langetati pärast seda, kui meile tehti vägagi selgeks, et president Erdoğan on langetanud otsuse» väed üle piiri saata, sõnas kaitseminister, kes lisas, et ta ei kavatsenud seada nende sõdurite elu ohtu võimaliku sõjalise kokkupõrke pärast USA liitlasega NATO-s.
Esper möönis kriitikat USA vägede väljaviimise aadressil, kuid ütles, et keegi pole seni pakkunud sellele sammule paremat alternatiivi. «Me püüame hoida läbinisti strateegilist perspektiivi,» ütles ta.
Ühendriikide kaitseminister märkis veel, et Türgi liigub vales suunas ja läheneb Venemaale.
Esper kutsus oma kõnes USA liitlasi NATO-s kaitsma Saudi Araabiat ning Pärsia lahe äärseid monarhiaid Iraani eest. Samuti kordas kaitseminister Washingtoni kartusi Hiina ja Venemaa mõjuvõimu suurenemise pärast.
USA kaitseminister peab neljapäeval algaval kahepäevasel NATO kaitseministrite kohtumisel ilmselt ka kahepoolse kohtumise Türgi ametivenna Hulusi Akariga. NATO liitlaste vahel suhteid pingestanud Türgi sõjaline sissetung Põhja-Süüriasse on ilmselt üks kohtumise peateemasid.
Esper lõpetab Brüsselis kuus päeva kestnud ringreisi, mille jooksul külastas ta kaitseministrina esimest korda kahte suuremat USA sõjalise operatsiooni piirkonda: Iraaki ja Afganistani. Ringreis hõlmas ka kahepäevast visiiti Saudi Araabias.
Vene president Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan sõlmisid teisipäeval Sotšis vastastikuse mõistmise memorandumi, mille alusel aitavad Vene sõjaväepolitsei ja Süüria piirivalve viia 150 tunni jooksul alates kolmapäeva keskpäevast Kurdi Rahvakaitseüksuste (YPG) võitlejad ja nende relvad 30 kilomeetri kaugusele Türgi-Süüria piirist.
Seejärel alustavad Venemaa ja Türgi ühispatrulle kahes piirkonnas, mis ulatuvad 120 kilomeetri pikkusest Türgi turvatsoonist 10 kilomeetrit itta ja läände.
See võimaldab Türgil patrullida aladel, mis ei ole osa Ankara pealetungist.
Kurdi võitlejad, kes varem kontrollisid pea kolmandikku Süüriast, kaotasid leppega peaaegu kõik. Türgi väed jäävad araablaste enamusega piirkonda, mis oli kahenädalase sõjalise operatsiooni peamine sihtmärk.
Kuid Sotšis sõlmitud lepe nõuab kurdi vägedelt ka taandumist 30 kilomeetri kaugusele piirist kogu selle ulatuses (440 kilomeetrit). See aga sunnib neid maha jätma paljud oma tähtsamad linnad ning purustab unistused autonoomiast.
Trump nimetas lepet suureks eduks ning kuulutas, et tema administratsioon tühistab sanktsioonid, mis kehtestati Türgile selle pealetungi algul varem sel kuul.
Trumpi on teravalt kritiseeritud selle eest, et ta reetis Ühendriikide võtmeliitlase võitluses IS-iga.