Kellest võiks saada Vladimir Putini mantlipärija?

Vladimir Putin Siberis.

FOTO: ALEXEY DRUŽININ/SPUTNIK/KREMLIN / POOL/EPA/Scanpix

Kremli-meelne saatejuht Dmitri Kisseljov ütles ajakirjandustudengitele Moskva Riiklikus Ülikoolis, et president Vladimir Putin mõtleb väga tõsiselt selle peale, kes peaks saama tema mantlipärijaks, vahendas RBC.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Temast oleks vastutustundetu ära minna, tormata välja ilma mantlipärijat nimetamata. Arvan, et iga vastutustundlik poliitik peaks kindlustama võimu jätkumise,» ütles Kisseljov, nimetades mantlipärija valimist normaalseks üleilmseks tavaks. Samas rõhutas ta, et valija peaks seejärel otsustele hinnangu andma.

Kisseljov ütles õpilastele, et USA eelmine president Barack Obama valis välja Hillary Clintoni täpselt samamoodi nagu Boriss Jeltsin valis välja Putini. Vahe on tema väitel vaid selles, kuidas valijad otsusele vastasid.

Kisseljovi väitesse valijate eelistuste kohta tasub aga suhtuda skeptiliselt, sest praeguseks on selgunud Venemaa ulatuslik sekkumine 2016. aasta USA presidendivalimistesse.

Kisseljovi sõnad olid piisavalt olulised, et teenida ära vastus Kremlist. Täna ütles Putini pressiesindaja Dmitri Peskov, et valimised on kaugel ja keegi ei mõtle veel mantlipärija nimetamise peale.

Putin on ka ise varasemalt tunnistanud, et mõtleb oma mantlipärija leidmise peale. «Loomulikult, võimul olev liider toetab alati kedagi ja see toetus võib olla nimeline, kui toetataval isikul on rahva austus ja usaldus. Lõpuks teevad otsuse alati vene inimesed,» sõnas Putin Financial Timesile juulis.

Ka eelmisel aastal sõnas Putin televisioonis esinedes, et mõtleb alati sellele, kes võiks tema järel riiki juhtima hakata. Toona väitis ta, et esile on kerkinud uus põlvkond juhte, kes on võimelised riigi eest vastutama.

Eeldusel, et Putin ei kavatse võimu nimel põhiseadust muuta ja 2024. aastal oma ametiaja lõppedes kohast tõepoolest loobuda kavatseb, seisamegi silmitsi küsimusega: kes võiks 20 aastat Venemaad raudses haardes hoidnud Putinilt ohjad üle võtta?

Tagasi üles