USA tahab tankid Süüria naftaväljadele saata

USA Abrams M1 tankid õppusel Saber Strike.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Väidetavalt kavatseb USA saata tankid ja muu sõjatehnika Ida-Süüria naftaväljadele, et kaitsta piirkonda terrorirühmituse ISIS eest. Tegu oleks täieliku kannapöördega, millega muudetaks president Donald Trumpi varasemat otsust väed Süüriast välja viia.

Fox News peab kõige tõenäolisemaks USA soomustehnika saatmise sihtkohaks Conoco gaasitehast Deir Ezzori linna lähedal, kus möödunud aasta veebruaris toimus kokkupõrge USA eriväelaste ning Venemaa Wagner-grupi palgasõdurite vahel.

Väljaande andmeil pärineksid tankid üksustest, mis juba Lähis-Idas paiknevad. CNNi teatel leiab vägede liikumine aset küllaltki varsti.

Newsweeki allikate kohaselt ootab otsus Valge Maja heakskiitu ja jutt käib poole soomusbrigaadi lahingüksuse pataljoni saatmisest, kuhu kuuluks umbes 30 Abramsi tanki. Washington Post teatas, et koos tankidega viiakse sinna ka lahingumasinad Bradley. Meedias on teatatud, et naftaväljadele võidakse saata umbes 500 sõjaväelast.

USA Abrams tank.

FOTO: Cpl. Israel Chincio/11th Marine Expeditionary Unit/Scanpix

Newsweeki teatel oleks tankide saatmise eesmärk ISISe, Süüria valitsusvägede, Iraani ja nende liitlaste Ida-Süüria naftaväljadelt eemal hoidmine.

Reuters vahendas anonüümseks jääda soovinud kaitseametniku sõnu. «Üks USA ja meie partnerite ISISe-vastases võitluses saavutatud suurim eesmärk oli Ida-Süüria naftaväljade üle kontrolli haaramine – see on ISISe jaoks hädavajalik tuluallikas. Peame ISISe sellest kasumist eemale hoidma. Kindlustamaks, et ei oleks tagasitulekut,» ütles ta.

«USA on pühendunud oma positsiooni tugevdamisele lisavägesid viies, koostöös meie Süüria Demokraatlike Jõudude partneritega Kirde-Süürias, et vältida nende naftaväljade langemist ISISe või teiste destabiliseerivate poolte kätesse.»

Teine USA ametnik rääkis Reutersiga samuti anonüümselt ja kinnitas, et USA kaitseminister Mark Esper ning staabiülemate komitee ülem kindral Mark Milley valmistavad ette variante, mida presidendile tutvustada.

Trump on tagasi tõmmanud oma plaane Süüriast täielikult väed välja tuua, sest tema otsus teenis kongressilt vihase reaktsiooni. Trumpi mõistsid hukka ka mõjuvõimsad vabariiklased, kelle hinnangul andis president rohelise tule Türgi poolt pikalt plaanitud rünnakule kurdide vastu Süürias, kes olid USA peamine liitlane võitluses ISISega.

Türgi poolt toetatud Süüria mässulised.

FOTO: BAKR ALKASEM/AFP/Scanpix

Praeguseks on USA väed lahkunud kurdide kontrollitud aladelt, kus Türgi tegi kurdide vastu operatsiooni Rahuallikas. Türklaste operatsioon on nüüdseks peatunud ning Türgi ja Venemaa teinud omavahel kokkuleppe, millega loodi nn turvatsoon Süüria piirialadele.

Donald Trump.

FOTO: Shawn Thew/ZUMAPRESS/Scanpix

Ameeriklaste osaline taandumine tähendas Venemaa jaoks võimalust piirkonnas suurem mõjuvõim haarata. USA ametnikud muretsevad ka, et Iraani poolt toetatud jõud Süürias võivad kaosest kasu lõigata.

«Väike osa USA vägedest jääb Süürias alale, kus neil naftat on. Me kaitseme seda ja otsustame, mida sellega tulevikus teeme,» ütles Trump eile. President vihjas kurdide aladel paiknevatele naftaväljadele ja ka väikesele baasile Al-Tanfis.

Igasugune USA vägede kohalolek tähendaks, et neid tuleks kaitsta võimalike rünnakute eest. Reuters märgib, et naftarikkad Süüria alad võivad ISISe kõrval sihtmärgiks olla näiteks ka Venemaa või Iraani poolt toetatud jõududele Süürias.

Tulekahju Süüria naftatehases.

FOTO: DELIL SOULEIMAN/AFP/Scanpix

Vägede väljatoomist teravalt kritiseerinud vabariiklane Lindsey Graham ütles ajakirjanikele, et staabiülemad panevad plaani kokku. «Peame vältima ISISe tagasitulekut, hoidma Iraani naftast eemal, hoidma ISISt naftast eemal. Olen mõnes mõttes optimistlik, et see plaan täidab meie peamised eesmärgid Süürias,» ütles Graham.

USA liitus Süürias algselt Türgiga, toetades mässulisi ja pühasõdalasi, kes püüdsid kukutada Süüria diktaator Bashar al-Assadi, kuid asus hiljem toetama kurdivägesid, sest ISISe alistamisest sai peamine eesmärk. Pärast ISISe hävitamist laiendas USA oma operatsiooni, et piirata oma vastaste mõjuvõimu riigis.

USA ei suutnud aga lahendada erimeelsusi Türgi ja kurdide vahel. Türklased peavad kurdide rahvakaitseüksusi (YPG) terroristlikuks organisatsiooniks nende seoste tõttu Kurdistani Tööparteiga (PKK).

Türgi pealetungi eel otsustas Trump väed Põhja-Süüriast ära viia, vihastades sellega kurdidest liitlasi, kes sõlmisid omakorda leppe Süüria valitsusega, et tõrjuda Türgi pealetungi. USA mõistis Türgi operatsiooni hukka ja leppis kokku viis päeva kestvas relvarahus. Sellele järgnes aga Türgi ja Venemaa põhjalikum lepe, mis sõlmiti selle nädala teisipäeval.

Venemaa sõjaväepolitsei Kirde-Süürias. 

FOTO: DELIL SOULEIMAN/AFP/Scanpix

USA pealetungist hoolimata otsustas SDJ komandör Mazloum Kobane Trumpi Türgi operatsiooni peatamise eest tänada.

Assad on aga nn kutsumata külaliste suhtes vaenulikult meelestatud ja lubanud tagasi

Bashar al-Assad.

FOTO: AP/Scanpix

võtta kogu Süüria territooriumi. Moskva jagab Assadi seisukohta ja sel nädalal ütles asevälisminister Mihhail Bogdanov RIA Novostile, et kõik naftaväljad peaksid olema Süüria valitsuse kontrolli all.

Varem on väidetud, et SDJ sõlmis kokkulepped Süüria valitsusega, mille kohaselt müüakse neile naftat. Valge Maja on aga korranud Trumpi sõnu, mille kohaselt pole maavarade saatus veel otsustatud.

«Nafta müümine on teema, mida me kindlasti tulevikus uurime. Hoiame sellel silma peal,» ütles üks kõrge ametnik Valge Maja pressikonverentsil üleeile.

Tagasi üles