EL ei jõudnud Brexiti lisaaja osas kokkuleppele

Boris Johnson.

FOTO: Frank Augstein/AP/Scanpix

Euroopa Liidu liikmesriikide alalised esindajad lükkasid Suurbritanniale ühendusest lahkumiseks antava lisaaja pikkuse üle otsustamise järgmisse nädalasse, ütlesid diplomaadid täna pärast kõnelusi Brüsselis.

Euroopa Liidu plaan pakkuda Ühendkuningriigile ajapikendust pandi täna ootele, sest Briti peaminister Boris Johnson ähvardas Brexiti-leppe tagasi võtta, kui opositsioon ei nõustu erakorraliste valimiste korraldamisega. See on valla päästnud omapärase peitusemängu, kus nii London kui ka Brüssel ootavad teise poole otsust, et saaks ise otsuse langetada.

ELi jäävad 27 riiki on brittidele ajapikenduse andmisega põhimõtteliselt nõus, kuid ei ole suutnud kokku leppida, kui pikk see aeg peaks olema. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Mina Andreeva sõnul jätkavad saadikud eelseisvatel päevadel tööd.

Suursaadikud leppisid kokku, et otsuse saab teha kirjalikult ning selleks ei ole vaja liidrite erakorralist tippkohtumist.

Üks anonüümsust palunud Euroopa diplomaat ütles, et saadikud tulevad pikenduse arutamiseks taas kokku esmaspäeval, kirjutas uudisteagentuur Associated Press. Kaks diplomaati ütlesid uudisteagentuurile AFP, et saadikud seadsid endale otsuse tegemise mitteametlikuks tähtajaks esmaspäeva hilisõhtu või teisipäeva hommiku. 

Michel Barnier täna Brüsselis. 

FOTO: Francisco Seco/AP/Scanpix

The Guardiani ELi allikate teatel on Londoni viimaste arengute valguses vaja olukorda täielikult mõista ja see võib muuta ka meeleolusid Brüsselis. Peaminister Johnson teatas eile, et loobub lubadusest Brexit 31. oktoobriks ellu viia ning palub parlamendilt nõusolekut 12. detsembril erakorraliste valimiste korraldamiseks.

Peaminister kirjutas opositsiooniliider Jeremy Corbynile, et annab parlamendile veel ühe võimaluse Brexit 6. novembriks lõpule viia. Samas esitab ta esmaspäeval ka taotluse üldvalimiste korraldamiseks, millele on alamkojas vaja kahe kolmandiku suurust toetust.

«Valimised 12. detsembril võimaldavad seda, et uus parlament ja valitsus on jõuludeks paigas. Kui ma võidan enamuse, ratifitseerime me minu poolt saavutatud suurepärase uue leppe, viime Brexiti jaanuaris lõpule ja riik liigub edasi,» kirjutas Johnson.

Downing Streeti allikate teatel kavatseb Johnson parlamendi nõusolekust ilma jäädes lahkumisleppe tagasi võtta ja iga päev valimiste korraldamiseks kampaaniat tegema hakata.

Kuigi paistab, et leiboristid kavatsevad valimiste korraldamise maha hääletada, ütles Corbyn eile õhtul BBC-le, et otsus langetatakse pärast ELi otsust ajapikenduse andmise kohta. Tema soov on, et leppeta lahkumise oht kaoks.

Jeremy Corbyn.

FOTO: Vickie Flores/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Corbyn eeldas, et EL annab otsusest teada pärast tänast suursaadikute kohtumist. Oodati, et Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teatab ajapikendusele heakskiidu andmisest, kuid ELi allikate teatel muutis Londonis toimuv olukorra keeruliseks ja nüüd võib teadet oodata esmaspäeval või teisipäeval.

Väidetavalt soovis Prantsusmaa ära oodata hääletuse, millest selguks, kas Johnsonil õnnestub uued valimised korraldada.

Amélie de Montchalin.

FOTO: BERTRAND GUAY/AFP/Scanpix

Prantsusmaa diplomaat Amélie de Montchalin ütles RTLi raadiole, et vaja on selgust Londoni järgmiste sammude osas, et järgnevatel tundidel või päevadel oleks võimalik otsuseid langetada.

«Meie positsioon on, et ilma poliitilise muutuseta, ilma ratifitseerimiseta ja ilma valimisteta oleks ajapikenduse andmine mõttetu. Prantsusmaa positsioon on, et aega tuleb anda siis, kui see on õigustatud ja kui me mõistame, miks aega juurde on vaja. See võiks olla näiteks vajadus ratifitseerimiseks aega juurde saada, sest laual on lepe või see, et nad tahavad korraldada valimisi. Siis me uuriks seda võimalust,» ütles Montchalin.

Tema hinnangul tähendaks lihtsalt niisama ajapikenduse andmine, et olukorda jäädaks kinni. «Me küsime Suurbritannialt fakte – me ei tee väljamõeldud poliitikat, meil on otsuste tegemiseks vaja fakte.»

Tagasi üles