/nginx/o/2011/12/26/889564t1h1cbe.jpg)
Iisraeli parlament võib möödunud sajandi esimesel veerandil Osmani impeeriumis armeenlaste vastu toime pandud kuritööd tunnistada genotsiidiks.
Iisrael kaalub Armeenia genotsiidi tunnistamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisraeli parlamendi hariduskomisjon arutab Armeenia genotsiidi tunnustamise küsimust täna, vahendas uudistevõrk AFP.
Parlamendi otsus võib aga anda hoobi Iisraeli Türgi suhetele, mis on olnud pingelised pärast mullu 31. mail toimunud juudiriigi eriüksuslaste rünnakut Türgi abilaevale, mil Iisraeli sõjaväelased tapsid mereblokaadi murda üritanud Türgi reisilaeval Mavi Marmara üheksa türklasest aktivisti.
Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast.
Osmani impeeriumi varemeile rajatud ilmaliku Türgi vabariigi valitsus eitab aga genotsiidi, väites, et hukkunud olid sõjakaose ohvrid ning nende hulgas surid ka paljud süütud islamiusulised türklased, kelle tapmisele armeenlased ja venelased kaasa aitasid.
Mustafa Kemali, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isa, loodud revolutsioonilise Türgi vabariigi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailmasõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.
Üle 20 riigi on ametlikult nimetanud armeenlaste vastu suunatud vägivalla genotsiidiks. Türgi vankumatusest ajaloo küsimuses annab märku aga asjaolu, et võimud on riikidest, mis on tunnistanud armeenlaste langemist genotsiidi ohvriks, oma suursaadiku tagasi kutsunud.