Tšiili pealinnas Santiagos nõudis eile ligi miljon inimest majandusreforme ja president Sebastián Piñera tagasiastumist pärast ohvreid nõudnud proteste.
Santiagos nõudis ligi miljon inimest presidendi tagasiastumist (2)
Meeleavaldajad kandsid lippe ja laulsid Augusto Pinocheti diktatuuri aegseid vastupanulaule, vastates üleskutsele osaleda «Tšiili suurimal marsil».
Santiago kuberner Karla Rubilar nimetas meeleavaldust ajalooliseks päevaks, avaldades tunnustust «ligi miljoni inimese rahumeelsele marsile, kes esindavad unistust uuest Tšiilist».
Piñera tegi teisipäeval vastuseks neli päeva kestnud vägivaldsetele rahutustele teatavaks meetmete paketi majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks riigis.
Piñera vabandas presidendipaleest tehtud pöördumises esmalt suutmatuse eest kriisi ette näha ja ütles, et valitsus võttis «alandlikkuse ja selgusega vastu sõnumi, mille tšiillased on meile saatnud».
Riigipea lubas tõsta universaalset pensioni baasosa 20 protsendi võrra, tühistada 9,2-protsendise elektriarvete tõusu ja esitada seaduse, millega riik võtaks edaspidi enda kanda kuluka haiglaravi eest tasumise.
Piñera lubas ka riiklikku toetust miinimumpalga tõstmiseks 350 000 peesole (482 USA dollarit) kuus ja ütles, et valitsus juurutab ka tervisekindlustuse ravimitele, mis on Tšiilis piirkonna ühed kallimad.
Reedel kutsus president seadusandjaid «need projektid kiiresti heaks kiitma, mitte aga vaidlema ja arutama nii palju».
Võimud saatsid vägivalla puhkemise järel Santiago tänavatele umbes 20 000 politseinikku ja sõjaväelast ning kasutasid meeleavaldajate laialiajamiseks veekahureid ja pisargaasi.
Rahutused on nõudnud seni 19 inimelu, 584 inimest on saanud viga ja 2410 on vahistatud, selgus riikliku inimõiguste instituudi andmetest. Viite surma seostatakse julgeolekujõudude tegevusega.
Kolmapäeval korraldati riigis üldstreik.