:format(webp)/nginx/o/2019/10/28/12695034t1h0680.jpg)
USA vägede eest põgenedes üleeile oma pommivesti plahvatama pannud ISISe liider jõudis 48 eluaastaga kerkida fanaatilisest usuhuvilisest maailma kõige tagaotsitumaks terroristiks, kelle käe all sai hinge vaakuvast äärmuslikust islamirühmitusest üleilmne terrorivõrgustik, mis värbas oma kõrghetkel tuhandeid liikmed kokku sadakonnast riigist.
Ise end kaliif Ibrahimiks nimetanud mehe tapmise eest oli välja pandud 25 miljoni dollari suurune (22,5 miljonit eurot) pearaha ning USA ning selle liitlased olid al-Baghdadit jahtinud alates ISISe tõsust viis aastat tagasi.
Oma kõrghetkel kontrollis ISIS 88 000 ruutkilomeetri suurust territooriumi Lääne-Süüriast kuni Ida-Iraagini ja allutas oma brutaalsele režiimile ligi kaheksa miljonit inimest. Rühmitus teenis miljardeid dollareid naftatulu, kasutades sissetulekuallikana ka väljapressimist ja inimrööve.
1971. aastal Iraagi keskosas asuvas Al Jallami külas sündinud al-Baghdadi tegelik nimi oli Awwad Ibrahim al-Badri. Ta oli üks viiest pojast ja mitmest õest konservatiivsete sunnimoslemite peres, kus pereisa teenis elatist lambaid müües.
Tema sügavalt usklik perekond väitis, et nad pärinesid prohvet Muhamedi Qurayshi hõimust, mida vanasti peeti eeltingimuseks kaliifiks saamisel.
Sugulased hüüdsid teismelist al-Baghdadit Uskujaks, sest ta veetis palju aega kohalikus mošees õppides koraani ette kandma ning hurjutas tihti neid, kes ei järginud šariaadiseadusi.
Koolis oli al-Baghdadi keskpärane õpilane. Pärast kooli lõpetamist 1990. aastate alguses kolis ta Bagdadi. Ta omandas magistrikraadi islamiuuringutes ning seejärel doktorikraadi Bagdadi Islamistlikus Ülikoolis, kui uskuda tema toetajate avaldatud biograafiat. Õpingute eest maksmiseks andis ta mošees koraanitunde.
Väidetavalt oli ta toona vaikne ja eraklik mees, välja arvatud neil hetkedel, kui ta kandis ette koraani või mängis mošee klubis jalgpalli. Just tol ajal võttis ta arvatavasti omaks salfismi ja džihhaadi põhimõtted.
Kui USA juhtimisel tegutsenud jõud kukutasid 2003. aastalt Iraagi presidendi Saddam Husseini, aitas al-Baghdadi väidetavalt asutada islamistlikku mässuliste rühmitust Jamaat Jaysh Ahl al-Sunnah wa-l-Jamaah, mis ründas USA ja nende liitlaste vägesid. Rühmituses oli ta šariaadikomitee juht.
2004. aasta alguses pidasid USA väed al-Baghdadi Falluja linnas kinni ja toimetasid ta Bucca baasi kinnipidamiskeskusesse – paika, mis sai hiljem tuntuks kui tulevaste ISISe liidrite ülikkool, sest just seal kinnipeetavad radikaliseerusid ning rajasid tulevased võrgustikud.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/28/12695033t1h0698.jpg)
Vangistuses jutlusi pidanud meest pidas USA aga toona ebaoluliseks ohuks ning juba kümme kuud hiljem al-Baghdadi vabastati.
Pärast vangistusest vabanemist leidis al-Baghdadid mõttekaaslased äsja asutatud Iraagi al-Qaedast. Peagi kerkis ta Iraagi mässuliste hulgas prominentsele kohale ning sai kurikuulsaks oma brutaalse taktika, muuhulgas peade maha raiumise poolest.
2006. aasta hakul moodustas Iraagi al-Qaeda katusorganisatsiooni nimega Mudžahediinide Shura Nõukogu, millega liitusid ka al-Baghdadi üksused. Peagi muudeti ühenduse nimi Iraagi Islamiriigiks ning kui selle juht Abu Umar al-Baghdadi koos oma abi Abu Ayyub al-Masriga USA rünnakus 2010. aastal surma sai, kerkis Abu Bakr al-Baghdadi kogu organisatsiooni etteotsa.
Sellega päris ta organisatsiooni, mida USA sõjaväejuhid pidasid toona hingevaakuvaks. Saddami aegsete sõjaväe- ja luureohvitseridega, nende seas kaasvangid Bucca laagrist, ehitas ta vähehaaval aga üles ISISe.
2013. aasta algusest korraldas al-Baghdadid Iraagis juba iga kuu kümneid rünnakuid. Ka oli ta asunud võitlusesse Süüria presidendi Bashar al-Assadi vastu, saates Süüria mässulisi Iraagist kodumaale tagasi ehitama al-Qaeda liitlasena üles al-Nusra Rinnet.
Aprillis teatas al-Baghdadi oma Iraagi ja Süüria üksuste ühinemisest ning Iraagi ja Levanti Islamiriigi (ISIS) loomisest. Al-Nusra Rinne ja al-Qaeda muudatusega kaasa ei läinud, kuid al-Baghdadile lojaalsete sõdurite eraldumine al-Nusrast tagas ISISele kohaolu Süürias.
Iraagis kasutas ISIS ära poliitilist segadust ning vallutas 2013. aasta lõpuks Falluja, 2014. aasta juunis langes Mosul ning Bagdadi suunas edasi liikudes ähvardati välja juurida mitmed Iraagi etnilised ja usuvähemused. Al-Baghdadi sõnul oli sündinud kalifaat – Islamiriik. Viimane kuulutas al-Baghdadi kaliif Ibrahimiks ning nõudis, et kõik maailma moslemid talle truudust vannuks.
2014. aasta juuli alguses pidas al-Baghdadid jutluse Mosuli mošees, kutsudes moslemeid emigreeruma ISISe aladele, et sõdida uskmatute vastu – kümned tuhanded välismaalased järgisidki ta kutset.
Kuu hiljem olid ISISe võitlejad jõudnud Iraagi kurdide aladele, tappes ja orjastades tuhandeid jaziidi usurühma liikmeid. Selle peale alustas USA juhitav koalitsioon õhurünnakuid Iraagis ning septembris ka Süürias, kui ISIS oli raiunud pea maha mitmel lääne pantvangil.
Viiel järgneval aastal hakkas terrorirühmituse kontrollitav ala samm haaval liitlaste rünnakute all kahanema. Kogu võitluse käigus jäi aga õhku küsimus, kas al-Baghdadi oli elus või surnud.
2017. aasta juunis väitsid Venemaa ametnikud, et ilmselt tapeti ISISe liider Vene õhurünnakus Raqqa lähistel. Septembris avaldas al-Baghdadi aga üleskutse oma järgijatele. Peagi pärast seda kaotati Raqqa.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/28/12695030t1hdd7b.jpg)
Järgmine sõnum al-Baghdadilt tuli pea aasta hiljem, kui ta kutsus järgijaid Süürias vastu pidama hoolimata kaotustest lahinguväljal.
Tänavu märtsis kaotas ISIS oma viimase tugipunkti.