/nginx/o/2017/05/10/6646421t1h81ac.jpg)
Tänapäeva inimesed ilmusid Maale 200 000 aastat tagasi Botswana põhjaosas asuvas piirkonnas, väitsid teadlased esmaspäeval ning andsid sellega seni täpseima asukoha inimkonna hällile.
Teadlased peavad inimkonna hälliks Botswana põhjaosa (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi nüüdseks on olnud pikka aega teada, et anatoomilises mõttes tänapäeva inimesed – homo sapiens sapiens – on pärit Aafrikast, on teadlastel olnud meie liigi täpse sünnipaiga kindlakstegemisega raskusi.
Rahvusvaheline uurijate meeskond võttis DNA-proovid 200 khoisani etnilise grupi liikmelt. On teada, et neil esineb palju DNA-varianti L0. Praegu elavad nad enamjaolt Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias.
Seejärel panid uurijad DNA-proovid kokku geograafilise jaotuse, arheoloogiliste ja kliimamuutuse andmetega ning koostasid genoomilise kaardi. See näitas, et L0 pärilikkus ulatub 200 000 aasta tagusesse aega Botswanasse Zambezi jõest lõunas asuvasse piirkonda.
Kaardi andmeil elasid eelajaloolised inimesed selles piirkonnas umbes 70 000 aastat, enne kui kliima sundis nad umbes 130 000 aastat tagasi mujale liikuma.
«Oleme pikka aega teadnud, et tänapäeva inimesed pärinevad Aafrikast umbes 200 000 aastat tagasi,» ütles Vanessa Hayes Sydney ülikoolist ja Garvani meditsiiniuuringute instituudist.
«Kuid me ei teadnud selle uuringu valmimiseni seda, kus täpselt see kodumaa asus,» lausus ta.
Uuringu järgi oli piirkonna nimi Makgadikgadi-Okavango, kus kunagi asus tohutu järv, kuid mis on nüüd suuresti kõrb.
Umbes 200 000 aastat tagasi hakkas järv tektoonilise tegevuse tõttu jagunema. See pani aluse suurele märgalale, kus lisaks esimestele anatoomilises mõttes tänapäevastele inimestele elasid ka suured loomad nagu kaelkirjakud ja lõvid.
Pärast 70 000 aasta möödumist toimus esimene geneetiline eraldumine ajal, kui osa elanikkonnast kolis kirdesse.
Möödus veel 20 000 aastat ja teine grupp reisis lõunasse, selgub ajakirjas Nature avaldatud kaardilt.
«Iga kord, kui toimub uus ränne, siis talletub see sündmus ajatemplina meie DNA-s,» lausus Hayes. «Meie DNA muutub aja jooksul loomulikul teel. See on meie ajaloo kell.»
- Inimkonna puu hargnemine -
Lõuna-Korea Busani alusteaduste instituudi teaduri Axel Timmermanni sõnul oli esimeste rändelainete taga vägagi nüüdisaegne probleem: kliimamuutus.
«Kui võrdlesime kliimaandmeid geneetiliste hargnemiste ajaga, siis leidsime selge mustri,» ütles uuringu kaasautor Timmermann.
«Suurem vihmasadu rajas umbes 130 000 aastat tagasi esimeste rändajate grupi jaoks kodumaast kirdesse rohelise koridori,» ütles ta.
Kuigi esinenud on humanoidide fossiile, mis arvatakse olevat vanemad uuringus seatud 200 000 aasta tähisest, ütleb uurijate meeskond, et L0-i andmete uurimine aitab meil suunata oma otsingud otse Zambezi jõest lõunas asuvasse piirkonda.
«Räägime anatoomiliselt tänapäeva inimestest, nüüd elavatest inimestest,» lausus Hayes.
«Kõik praegu ringi kõndivad inimesed... Kõik tõepoolest taandub sellele, et L0 on vanim, ning kõik koondub tagasi siia ühte (piirkonda),» ütles ta.
Teadlaste meeskond tahab jätkata DNA-proovide võtmist, et täiustada oma meetodit ning teha täpsemalt kindlaks esimeste eellaste liikumine.
«See on nagu suure puu vaatamine,» lausus Hayes. «Eurooplased ja aasialased on vaid tibatillukesed oksad inimkonna puu tipus.»