/nginx/o/2019/10/29/12695769t1hcc28.jpg)
Slovakkia parlament langetas eile otsuse keelata küsitlustulemuste avaldamine 50 päeva enne valimisi; uuringufirmad nimetasid seda sammu Euroopas pretsedendituks.
Slovakkia keelab küsitlustulemuste avaldamise 50 päeva enne valimisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsev vasakpopulistlik erakond Suund - Sotsiaaldemokraatia ja paremäärmuslik opositsioon ühendasid jõud, et heaks kiita valitsuse ettepanek keeldu praeguselt 14 päevalt oluliselt pikendada. 150-liikmelises parlamendis hääletas eelnõu poolt 74 ja vastu 56 saadikut, kaks jäi erapooletuks.
Kuigi Slovakkia liberaalist president Zuzana Čaputová võib keelu vetostada, saab parlament selle vaid 76 häälega taas heaks kiita.
Ekspertide hinnangul vaidlustatakse otsus põhiseaduskohtus, enne kui see 1. jaanuaril 2020. jõustub.
Slovakkia turu-uuringute liidu president Vaclav Hrich nimetas keeldu Euroopas pretsedendituks. Tavaliselt kehtivad säärased piirangud vaid üks või kaks päeva enne valimisi.
«Slovakkia saab olema nende riikide esirinnas, kes piiravad kodanike teadlikkust enne valimisi,» ütles ta uudisteagentuurile AFP.
Sõltumatu mõttekoda Avalike Suhete Instituu (IVO) ütles end olevat sellest sammust nördinud.
«Poliitikud .... on loomulikult mures, et neid ei saada edu avatud ja õiglases poliitilises konkurentsis,» seisab instituudi avalduses.
Eesmärk on «takistada eesmärgipärase seadusandliku manipulatsiooniga Slovaki Vabariigi kodanike juurdepääs kõige tähtsamale informatsioonile, mis on vajalik oma hääletusõiguse realiseerimiseks», lisas mõttekoda.
Meetme pooldajad väidavad, et sellega tahetakse kaitsta hääletajaid suunatud teabe eest, millega neid püütakse mõjutada teatud konkreetse erakonna poolt hääletama.
5,3 miljoni elanikuga Slovakkias peetakse üldvalimised 29. veebruaril.
Valimiste soosik on viimaste uuringute kohaselt 22-protsendise toetusega sotsiaaldemokraadid, kuigi nende maine sai raske hoobi korruptsiooni uurinud ajakirjaniku Jan Kuciaki tapmisega 2018. aastal.
Mõrv vallandas massilised valitsusvastased meeleavaldused, mis sundis tollase peaministri Robert Fico ameti maha panema ja sillutas tee liberaalse ja korruptsioonivastase Čaputová valimise presidendiks tänavu märtsis.