Valge Maja ametnik nägi Ukraina survestamises julgeolekuriski

USA president Donald Trump.

FOTO: JOSHUA ROBERTS/Reuters/Scanpix

Valge Maja ametiisik kavatseb rääkida teisipäeval kongressile, et oli tunnistajaks katsetele survestada Ukrainat uurima president Donald Trumpi demokraadist rivaali Joe Bidenit ning et ta teavitas sellest kui ohust riigi julgeolekule.

Iraagi sõjas teeninud Alexander Vindman on esimene Valge Maja ametnik, kes annab ütlusi esindajatekoja tagandamisjuurdlusele seoses Trumpi ja temaga seotud diplomaatide sobimatu katsega mõjutada Ukraina valitsust avama uurimist, mis aitaks Trumpi poliitiliselt.

Tema esmaspäeval meedias avaldatud ettevalmistatud tekst toetab süüdistusi, mille kohaselt kuritarvitas Trump oma presidendivõimu ja rikkus valimisseadust, et võita Kiievi toetust oma tagasivalimisele järgmisel aastal. 

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu Ukraina eksperdi sõnul osales ta 10. juulil kohtumisel, kus Ukraina julgeolekuametnikku Oleksandr Danõljukki survestati avama juurdlust seoses äärmiselt kaheldava teooriaga, et Kiiev aitas demokraate 2016. aasta valimistel, ning Bidenit puudutavate korruptsooonisüüdistustega.

Vindman märgib, et Trumpile lähedane diplomaat, suursaadik Euroopa Liidus Gordon Sondland oli see, kes Danõljukki juurdlust alustama veenis. 

«Kohtumise järel oli arutelu, mille vältel suursaadik Sondland rõhutas vajadust, et Ukraina uuriks 2016. aasta valimisi, Bideneid ja Burismat,» tõdeb Vindland, viidates Ukraina gaasifirmale, mille juhatusse kuulus Bideni poeg Hunter. 

«Ma märkisin suursaadik Sondlandile, et tema avaldused on sobimatud, et taotlusel uurida Bidenit ja tema poega ei ole midagi tegemist riikliku julgeolekuga,» on öeldud tunnistuses. 

Vindmani sõnul olid Ukraina survestamises Danõljukiga kohtudes osalised ka energiaminister Rick Perry ja tollane eriesindaja Ukrainas Kurt Volker. 

Kaks nädalat hiljem, märgib Vindman, kuulas ta telefonikõnet Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi vahel. Vestluses veenis Trump Zelenskõid avama uurimist 2016. aasta valimisi puudutava vandenõuteooria suhtes ning samuti Bidenite ja Burisma osas. 

Sel ajal oli Trump külmutanud sõjalise abi Ukrainale, väidetavalt eesmärgiga lisada survet Kiievile juurdluse algatamiseks. 

«Mulle tegi see vestlus muret,» kirjutab Vindman oma kavandatud tunnistuses. 

«Ma ei pidanud kohaseks nõuda, et välisriigi valitsus uuriks USA kodanikku, ning olin mures mõju pärast USA valitsuse Ukraina-toetusele. Ma mõistsin, et kui Ukraina asuks uurima Bidenit ja Burismat, tõlgendataks seda parteilise mänguna,» tõdeb ekspert. 

Ta ütles, et teavitas mõlema juhtumi puhul oma murest ka riiklikku julgeolekunõukogu. 

Tagasi üles