Kõnekad fotod: esiterroristi tapmine ilmestab Trumpi ja Obama ajastute erinevust

Donald Trump oma meeskonnaga jälgimas Abu Bakr al-Baghdadi tapmist (vasakul) ja Barack Obama oma kaastöötajate keskel jälgimas Osama bin Ladeni tapmist. Foto: White House / Pete Souza / Handout / Reuters / Scanpix / Shealah Craighead / White House / CNP / AdMedia / Scanpix

Donald Trumpi administratsiooni jaoks oli Abu Bakr al-Baghdadi maailma esiterrorist, tema eelkäija Barack Obama jaoks oli selleks Osama bin Laden –kuigi mõlemad USA presidendid tahtsid näha, kuidas terroriliidrid oma lõpu leiavad, oli see ainus sarnane joon nende käitumises otsustavatel hetkedel ja rünnaku järel, kinnitades kõnekalt ka kahe presidendi erinevust välispoliitikas ja laiemalt nende mõttelaadis.

«Tundus, nagu oleksid vaadanud filmi,» kirjeldas Trump üleeile, kui teatas ISISe liidri surmast.

«Me sisuliselt vaatasime reaalajas toimuvat,» meenutas Obama oma kogemust 2016. aastal, viis aastat pärast bin Ladeni tapmist.

Kui vahetult pärast New Yorgi 2001. aasta terrorirünnakute arhitekti tapmist oli Obama ettevaatlik ja püüdis avaldada võimalikult vähe detaile, siis Trump valis teise tee ning kõneles kõigist väiksematestki asjaoludest. Ka püüdis Obama ja tema meeskond rünnaku järel teha kõik, et mitte õhutada bin Ladeni järgijaid uutele vägivallategudele, samas kui Trump rõhutas al-Baghdadi alandust elu viimastel hetkedel, kirjeldades, kuidas ta niutsus ja nuttis.

Kahe presidendi stiili erinevuse toovad eriti selgelt esile otsustavatel hetkedel jäädvustatud fotod.

USA president Donald Trump jälgimas koos asepresident Mike Pence’i (temast vasakul) ja rahvusliku julgeoleku nõuniku Robert O’Brieniga ning kaitseministri Mark Esperi (temast paremal) ja staabiülemate ühendkomitee esimehe Mark Milleyga Valges Majas ISISe liidri Abu Bakr al-Baghdadi tapmiseks korraldatud operatsiooni. Foto: Shealah Craighead / White House / CNP / AdMedia / SIPA/ Scanpix

Trump istub kivistunud näoga, ranges ülikonnas ja lipsus laua ääres, kus teda ümbritsevad sama sünget ilmet kandvad nõunikud, mitmed neist sõjaväevormis. Kesksel kohal istuv Trump esindab autoriteeti.

Selle jäädvustusega teravas kontrastis on 2011. aasta mais tehtud pilt, kus polosärki ja tuulejopet kandev Obama istub kummargil, samal ajal kui tema meeskond, sülearvutid laual, jälgib, kuidas Pakistanis Abbottabadis kulgeb operatsioon Osama bin Ladeni tapmiseks. Obama pole selles ruumis kohe kindlasti keskne kuju.

USA president Barack Obama (vasakult teine) ja asepresident Joe Biden (vasakult esimene) koos oma rahvusliku julgeoleku meeskonnaga jälgimas Osama bin Ladeni peidukoha ründamist 1. mail 2011. Pildil paremalt teine toonane välisminister Hillary Clinton ja paremalt esimene kaitseminister Robert Gates. Foto: White House / Pete Souza / HANDOUT / Reuters / Scanpix

Pildid on tehtud kahes eri ruumis. Trump jälgib al-Baghdadi viimaseid hetki John F. Kennedy nime kandvas koosolekutetoas, mida filmides tavaliselt kujutatakse ruumina, kus presidenti teavitatakse salastatud missioonidest.

Kuigi Obama sai bin Ladeni tabamisele eelneva info samas ruumis, vaadati terroriliidri tapmist väiksemas koosolekutetoas sülearvuti ekraanilt.

Ettevaatlik Obama, kibelev Trump

Ka kahe presidendi käitumine pärast operatsiooni poleks saanud olla erinevam.

Laupäeva õhtul, kui USA meeskond oli naasnud operatsioonilt, postitas Trump Twitterisse salapärase sõnumi: «Midagi suurt on just juhtunud!» Kohe pärast seda teatas Valge Maja, et järgmisel hommikul on oodata suurt teadet.

«See oli selleks, et teile teada anda, et täna hommikul on midagi suurt, nii et te poleks väljas golfi või tennist mängimas või poleks muul moel kättesaamatud,» selgitas Trump hiljem.

Tema rahvusliku julgeoleku nõukogu liikmete seas oli siiski käimas arutelu, et ehk oli võidu kuulutamine enneaegne, sest sel hetkel polnud veel ümberlükkamatuid tõendeid, et surmatud oli al-Baghdadi. Trump aga kibeles asjast rääkima. Lõpuks suutsid nõunikud siiski presidenti veenda, et al-Baghdadi surmast pühapäeva hommikul teatamine saab laiemat tähelepanu.

Ka Obama abid arutasid, kas bin Ladeni surmast peaks teatama samal õhtul või järgmisel hommikul – suurem osa neist, sealhulgas president tahtsid kindlust, et tapetu oli tõesti bin Laden. Obama nõudis muuhulgas, et otsitaks mõõdulint ja mõõdetaks surnukeha pikkust.

Kui avalikkusse hakkasid lekkima teated USA helikopteri allakukkumisest Pakistanis, ärgitas valitsus Valget Maja uudist avalikustama. Nii esineski Obama samal õhtul üheksa minutit pika teatega, et Pakistanis toimus operatsioon bin Ladeni tabamiseks, kuid pakkus vähe detaile.

«Tänane saavutus on kinnitus selle riigi võimsusele ja Ameerika inimeste meelekindlusele,» lausus Obama.

Trump kõneles sama kaua kui Obama, kuid väga teise tooniga. «Ta suri nagu koer. Ta suri nagu argpüks,» lausus ta.

Muude sammude hulgas teatas Obama isiklikult bin Ladeni tapmise järel edukast operatsioonist oma eelkäijale George W. Bushile, kes oli veetnud suurema osa oma ametiajast al-Qaeda liidrit jahtides.

Donald Trump eile Chicagos kõnet pidamas. Foto: Joel Lerner / Xinhua / Chine Nouvelle / Sipa / Scanpix

Abide väitel Trump midagi seesugust ei teinud. Eile ta pigem sarjas Obamat viimase kodulinnas Chicagos politseinikele kõnet pidades.

«Ta oleks pidanud tapetama aastaid tagasi,» kuulutas Trump. «Teine president oleks pidanud ta kätte saama.»