/nginx/o/2019/10/29/12696388t1h00da.jpg)
Soomes on hakanud kasvama narkosurmade arv, eelmisel aastal suri üledoosi tagajärjel 188 inimest, ütles narkoennetustööga tegelev ühendus täna.
Soomes kasvab narkosurmade arv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Surmajuhtumeid oli 21 võrra rohkem kui aasta varem. Aga näiteks 2005. aastal suri uimasti üledoosi tõttu vaid 72 inimest.
Mitmes maakonnas on ennetustöö tõsiselt alarahastatud ja ravile on raske pääseda, ütles Helsingis ja selle ümbruses narkoennetusega tegeleva ühenduse Tukikohta juht Ron Furman.
Soome on Euroopa Liidus narkosurmade arvult ühe elaniku kohta seitsmendal kohal, selgub Euroopa seirekeskuse raportist.
Uimastid on alla 40-aastaste Soome meeste surmapõhjuste hulgas enesetappude järel teisel kohal. Soomes on sarnaselt Euroopale uimastipruukijatest 70–75 protsenti mehed.
«Narkosurmad puudutavad täiesti tavalisi inimesi ja peresid,» sõnas Heli Saavalainen, kelle poeg suri 26-aastaselt narkootikumide tõttu. «Keegi ei või öelda, et minu lähedane ei ole narkootikumide kasutaja. Narkosurmadest peab rääkima, kuna lähedase sõltuvus on jätkuvalt tabu.»
«Kahjuks peetakse väga tihti narkosurmasid häbenemisväärseks või ärateenituks,» jätkas Saavalainen. «Oma lapse või muu lähedase surm mõjub rängalt, ükskõik mis surmapõhjus ka ei oleks.»
Irti Huumeista ry tegevjuht Mirka Vainikka sõnul on organisatsiooni pakutava leinanõustamise nõudlus kasvanud.
«Kui surm puudutab perekonda, jäävad lein, ängistus ja häbi pikaks ajaks,» ütles Vainikka. «Lähedasel inimesel on oma elu jätkamine alati valus.»