Euroopa riigid murravad endiselt pead ISISe naiste ja laste kojutoomise üle

Naine jalutamas lastega al-Holi põgenikelaagris, kus viibib ka palju ISISega seotud välisriikide kodanikke.

FOTO: Delil Souleiman / AFP / Scanpix

Kui seni on suurem osa riike keeldunud tagasi võtmast Süüria ülerahvastatud ja viletsates laagrites hoitavaid ISISe võitlejate välismaalastest perekonnaliikmeid, siis nüüd on mitmes riigis nende saatus uuesti arutlusele võetud, sest segane olukord Türgi rünnaku alla sattunud Põhja-Süürias on loonud ohu, et nende liikumise ja tegevuse kontrollimine muutub edaspidi veelgi keerulisemaks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ameerika Ühendriigid, kes president Donald Trumpi soovil otsustasid oktoobri hakul oma väed Süüriast välja viia, on juba tükk aega kutsunud riike oma kodanikke kodumaale toimetama ja süüdistanud muu hulgas Euroopa maid vastutuse eest ärahiilimises.

Suuremalt jaolt on Euroopa liidrid oma tõrjuvat hoiakut põhjendanud sellega, et ISISega seotud inimeste kodumaale toomine võib tuua kaasa poliitilise kriisi, vahendas Foreign Policy.

Samuti pelgavad Euroopa riigid võimalust, et ISISega liitunud naised pääsevad kodumaale tulles karistuseta – kuna suurem osa ISISega ühinenud mehi olid võitlejaid, on neid kergem kohtus süüdi mõista, kuid naiste puhul on nende roll ebaselgem, mistõttu on neile süüdistuse esitamine ka keerukam.

Tagasi üles