Tasutud arvete tõttu jäi Hispaania proua 15 aastaks muumiana oma korterisse

Kortermaja Madridis.

FOTO: ANDREW WINNING / REUTERS / SCANPIX

Madridi Ciudad Lineali linnaosas elanud Isabel Rivera Hernándeze naabrid polnud teda juba aastaid näinud, kuid ometi ei tekkinud kellelgi küsimust, et ilma pere ja lähedasteta proua võib ehk surnud olla, sest kõik tema arved olid alati tasutud.

Maksed elamu remondifondi laekusid õigel ajal, nagu ka lisaraha uue katuse jaoks, vee- ja muud kommunaalkulud läksid otsekorraldusega maha Rivera Hernándeze pangaarvelt, kuhu iga kuu laekus pension.

Isegi Hispaania valimiskomisjon oli saatnud talle hiljuti teate, millisesse jaoskonda minna oma häält andma 10. novembri üldvalimistel.

Ometi oli Rivera Hernández juba üle kümnendi surnud.

Hispaania politsei leidis naise mumifitseerunud surnukeha eelmisel neljapäeval pärast seda, kui Rivera Hernándeze nõole meenus üle paljude aastate, et tal oli tädi. Tuletõrjujad sisenesid korterisse rõdu kaudu, sest Rivera Hernández oli jätnud võtme lukuauku.

Rivera Hernández oli surnud vannis loomulikku surma. Tänu niiskusele ja täpselt sobivale ventilatsioonile oli tema laip vannis mumifitseerunud. Ajalehe El Mundo andmeil oletasid arstid, et naine suri 14–16 aastat tagasi.

1926. aastal sündinud Rivera Hernández oli elanud samas korteris alates 1965. aastast ning viimased paarkümmend aastat sellest koos arhitektiga, kelle nimi oli Juan Molina Muñoz. Kui mehest sai nende elupaigaks olnud kortermaja haldaja, tekkis majas tüli, mis rikkus paari suhted naabritega ja seetõttu ei käidud majas nendega läbi.

Pärast Molina Muñoz surma jäi Rivera Hernández korterisse üksi elama ning niigi napp suhtlus lähedastega jäi täiesti soiku. Ka ei suhelnud ta kellegagi oma majas, välja arvatud lähima naabriga, keda ta hurjutas lärmi ja korterist tulevate lõhnade pärast.

Viimati nähti naist 2004. aasta septembris. Seni töötas majas uksehoidja, kuid siis paigaldati uksekell ning mees kaotas töö.

Viis aastat tagasi märkas naaber, et jõulutuledest oli jäänud kaabel rippuma Rivera Hernándeze rõdul ning sissemurdmist peljanud mees kutsus politsei.

«Nad tulid ja lõikasid kaabli katki,» lausus 78-aastane Emilio Muñoz. «Käskisin ühel politseinikul vaadata korterisse, sest juba tükk aega ei olnud me temast midagi kuulnud. Me vaatasime postkasti ja nägime elektriarveid, aga kuna eelmised olid makstud, siis ma ütlesin endale, et ta peab olema endiselt elus. Mida enamat ma oleks saanud teha?»

Rivera Hernándeze saatus pani pead murdma ka endise La Caixa panga harukontori juhi, kellele tundus kummaline, et klient tasus vaid arveid, kuid tal polnud igapäevaseid väljaminekuid. Naine läks Rivera Hernándeze ukse taha, kuid ei saanud vastust.

Pangaametniku külaskäik ja kirju täis postkast sundisid naabreid minema Ciudad Lineali politseijaoskonda, kust neile anti Rivera Hernándeze vennanaise telefoninumber. Viimane lausus naabritele, et tema teada on proua elus ja ilmselt vanadekodus. Tegelikult oli naine selleks ajaks juba aastaid oma korteris muumiana lebanud.

Tagasi üles