/nginx/o/2019/10/29/12697482t1h6d34.jpg)
Venemaa uudisteportaalides on viimasel ajal levitatud väiteid soomlaste julmustegudest «koonduslaagris» Petroskois. Soome rajas vangilaagreid tollal Äänislinnaks kutsutud linna, kui aastatel 1941-1944 okupeeriti Ida-Karjalat.
FSB levitab väiteid Soome vangilaagrite õudustest Jätkusõja ajal (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väited pärinevad Vene uudisteportaalide sõnul FSB poolt sel nädalal avalikustatud salajastest dokumentidest. Soome vangilaagrites toimunud julmustest räägiti Vene uudistes eelmise nädala neljapäeval.
«Üheksa lehte soomlastest okupantide hirmutegudest, näljast, hukkamistest ja alandustest,» teatas Venemaa riiklik telekanal Rossija 24.
Esimeste hulgas rääkis dokumentidest Ria Novosti, mille sõnul koorub FSB avalikustatud dokumentidest välja vangilaagrite korraldus ja argielu. Dokumentides mainitakse väidetavalt ka laagri juhtide ja valvurite nimesid. FSB dokumentidest räägiti uudisteväljaannetes samal päeval, kui 78 aastat tagasi rajati soomlaste poolt esimene vangilaager Petroskoisse.
Näiteks rajati laager number kaks ühele tehasele kuulunud majadesse, kuhu viidi kaks tuhat inimest, kes olid peamiselt venelased. Laager eraldati okastraadiga ja seda valvas 15 Soome sõdurit.
Lisaks Petroskoile rajasid soomlased laagreid ka mujale Ida-Karjalasse. Sinna viidi «mitterahvuslikud» inimesed ehk piirkonna elanikud, kes ei olnud sünnipäraselt soomepärased. Laagrites hinnatakse olevat olnud kõige rohkem 25 000 inimest.
Ria Novosti intervjueeris oma artikli jaoks pealtnägijat, laagris ellujäänud Klavdija Njuppijevat, kes pääses väidetavalt koos oma ema ja viie õega. Njuppijeva sõnul koges ta nälga ning ütles, et söögiks pakuti mõnel päeval lusikatäie jahu või halvaks läinud juustu.
1943. aasta kevadel naist tulistati, kui ta oli üritanud pääseda hernepõllule. Herneid ta ei leidnud, kuid laagri valvur märkas teda ja lasi teda jalga. Njuppijeva sõnul ei hoolitsetud laagris vangide hädade eest.
FSB-dokumentidest tuleb välja ka keegi Britkini-nimeline mees, kes jäi haigeks kehvade laagritingimuste tõttu. Mees üritas saada arstilt abi, kuid arst olla mehe oimetuks peksnud ja tagasi laagrisse saatnud. Britkin olla nädal hiljem surnud.
«Selline «ravi» ei olnud muidugi ainuke juhtum,» teatas Ria Novosti.
Venemaa sõjaajalooühingu teadusjuht Mihail Mjahkov kirjeldas soomlastest okupantide tegusid Rossija 24-le antud intervjuus. Tema sõnul viidi pelgalt Petroskoi laagrist igapäevaselt minema 50-60 laipa, mis maeti ühishauda.
«Petroskoi laagrilt on tõendeid, kuidas väikesed lapsed põgenesid, et hankida söögiks rohtu ning neid tulistati ja tapeti.»
Mjahkov meenutas intervjuus, et soomlased olid ehitamas Suur-Soomet ja tahtsid Nõukogude Liidult vallutada Karjala, Ida-Karjala ja Koola poolsaare. Nendele aladele oleks jäetud elama soomlaste vennasrahvad. Kõik slaavid ehk venelased, valgevenelased ja ukrainlased oli Mjahkovi sõnul eesmärk hävitada või koguda kokku koonduslaagritesse.
«Soomlased, kes kiidavad ja kiitlevad oma demokraatiaga ning õigustega, sooritasid okupeeritud aladel massimõrva, kus tapeti ennekõike slaave,» sõnas Mjahkov intervjuus.
Venemaal eelmisel nädalal ilmunud uudised soomlaste kohta ei olnud veel jõudnud Soome ajaloolaste Antti Kujala ja Antti Laineni. Mõlemad pööritavad selle info peale silmi.
«Oh issand. Murrab südame, et kuidas nad ikka jaksavad,» sõnas Antti Laine. «Venelased tahavad kaevata üles kõik sõja koledused, mis soomlased on teinud. Kõige püham asi Venemaal on võitlus fašistide vastu. Putini võimulolek näeb sellisena välja, et sellised asjad tõstetakse mitu korda esile.»
Väidetud laste tulistamiste kohta ütleb Laine, et sellised üksikjuhtumid on võimalikud. Nii Laine kui Kujala sõnul on Soome vangilaagrite kohta uudiste tegemised sama kui «Soome massihaudade» kajastamisega – tegemist on Venemaa riikliku ajaloopoliitikaga.
«Samast torust on ka vast see tulnud,» sõnas Helsingi ülikooli dotsent Antti Kujala.
Venemaal on hiljuti väidetud seda, et Soome oleks teadnud Sandarmohhi massihaudadest ning matnud sinna sõjavange Ida-Karjala okupatsiooni ajal aastatel 1941-1944. Venemaa sõjaajaloo ühingu poolt korraldatud väljakaevamistel on Sandarmohhis otsitud kahel viimasel suvel punaväelastest sõjavange.
Soomet üritatakse ajaloolaste sõnul näidata kui ebameeldivat naabrit.
«Kõiki tahetakse näidata Venemaa vaenlastena,» sõnas Kujala. «Praegune Venemaa administratsioon põhjendab oma olemasolu sellega, et on hirmus oht ja naabrit ei või usaldada, mistõttu peab Venemaa end hambuni relvastama.»
Mjiahkovi juttu slaavide hävitamisest peab Kujala valena, kuigi Suur-Soome oligi soomlaste eesmärk. Kuhala sõnul erinesid soomlaste vangilaagrid sakslaste koonduslaagritest ning nende eesmärk ei olnud vange hävitada, kuigi tingimused laagrites olid ebainimlikud.
Inimesi suri laagrites muuhulgas nälga, külma kätte ja haigustesse, kuid ka tulistamiste tõttu. Laagritesse paigutatud 25 000 tsiviilelanikust hukkus Kujala sõnul 4300 inimest.