Liibanoni peaminister astub riigi halvanud protestide tõttu tagasi

Copy
Teade peaminister Saad Hariri tagasiasutumisest vallandas Liibanoni pealinna Beiruti tänavatel rõõmupeo.
Teade peaminister Saad Hariri tagasiasutumisest vallandas Liibanoni pealinna Beiruti tänavatel rõõmupeo. Foto: AZIZ TAHER / REUTERS / Scanpix

Liibanoni peaminister Saad Hariri teatas täna pärast juba kaks nädalat riiki räsinud meeleavaldusi, et esitab presidendile lahkumisavalduse.

«On tekkinud vajadus vallandada kriisi lahendamiseks suur šokk. Lähen Baabda paleesse lahkumisavaldust esitama,» ütles Hariri telepöördumises presidendipaleele viidates. 

Alates 2016. aasta detsembrist Liibanoni peaministrina tegutsev Hariri ütles, et tema otsus on vastus muutuste nõudmiseks tänavatele tulnud paljude liibanonlaste tahtele. 

«Ametikohad tulevad ja lähevad, tähtsad on rahva turvalisus ja väärikus,» ütles peaminister, nimetades meeleavaldusi ajalooliseks. 

Liibanoni peaminister Saad Hariri teatas tagasiastumisest.
Liibanoni peaminister Saad Hariri teatas tagasiastumisest. Foto: AFP/SCANPIX

Liibanoni poliitikas on ebatavaline, et peaminister teatab enda ja valitsuse tagasiastumisest enne kõnelusi presidendiga. 

Hariri tagasiastumisega algab killustunud poliitilise spektriga Liibanonis keeruline uue valitsuse moodustamise protsess. President Michel Aoun peab leidma peaministrikandidaadi, kes suudab pälvida parlamendi toetuse. 

Peaministri lahkumine on suurim võit alates 17. oktoobrist Liibanoni linnade tänavatel muutusi nõudvatele meeleavaldajatele. Enne seda oli Hariri püüdnud meeleavaldajaid rahustada majandusreformide paketi avalikustamisega.  

Hariri lahkumisteade vallandas Beiruti peamises protestipaigas rõõmupeo. 

Protestijad nõuavad kogu riigi poliitilise klassi väljavahetamist, süüdistades paljusid eri parteide taustaga poliitikuid süstemaatilises korruptsioonis.

Meeleavaldused on toonud inimesed ühiselt poliitikute vastu, kes on olnud võimul alates Liibanoni kodusõja lõpust 1990. aastal ja mõned isegi veel kaugemast ajast.

Liibanoni poliitiline süsteem on loodud hoidma tasakaalu riigi eri ususektide: kristlaste, islamiusuliste sunniitide ja šiiitide ning druuside vahel.

Kriitikute sõnul on see eestkostel ja sektantlusel põhinev süsteem hambutu ja vastandab erinevaid ühiskonnarühmi üksteisele. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles