USA genotsiidihääletus rõõmustas armeenlasi

Armeenia genotsiidi memoriaal Jerevanis.

FOTO: Sergei Gapon / AFP / Scanpix

Armeenlased väljendasid täna rõõmu USA esindajatekoja hääletuse üle, millega tunnistati ametlikult armeenlaste genotsiidi toimumist.

Esindajatekoja resolutsioon on sümboolne, kuid pretsedenditu samm, mis vihastas Türgit, kelle suhted USA-ga on niigi pinevad.

Armeenia ja Türgi on aastakümneid olnud eri meelt selles, kas Osmani impeeriumis 1915.–17. aastal aset leidnud armeenlaste massimõrv oli genotsiid. Neil aastail tapeti ligi 1,5 miljonit armeenlast, kuid Ankara pole nõus tapatalgute genotsiidiks nimetamisega.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan tervitas hääletust kui tähtsat sammu armeenlaste genotsiidi rahvusvahelise tunnustamise ja kogu maailmas genotsiidide ärahoidmise suunas.

«Südamlikud õnnitlused kõigile minu armeenia rahvuskaaslastele üle kogu maailma,» kirjutas ta Twitteris.

Pašinjan lisas, et imetleb mitut põlvkonda Ameerika armeenlasi, kelle omakasupüüdmatu tegevus ja püsivus viisid selle ajaloolise hääletuseni.

USA-s elab erinevatel hinnangutel 500 000 – 1,5 miljonit armeenia päritolu ameeriklast.

«Sel resolutsioonil on sügav tähendus, sest sellega otsustatakse meenutada armeenlaste genotsiidi ametliku tunnustamise ja mälestamisega,» ütles Armeenia välisministeerium avalduses.

Ministeerium tänas USA seadusandjaid tõele, õiglusele, inimlikkusele ja solidaarsusele ning inimõiguste universaalsetele väärtustele pühendumise eest.

Samasuguseid tundeid väljendasid armeenlased Jerevani tänavatel.

«Ma olen nii õnnelik, et USA tunnustas lõpuks armeenlaste genotsiidi,» ütles 69-aastane Jerevani saapapuhastaja. «Teised riigid peaksid eeskuju järgima.»

Armeenias leidus aga ka neid, kelle arvates teenis esindajatekoja mittesiduv resolutsioon pigem USA välispoliitilisi huve jagelustes Türgiga.

«Genotsiid on jätkuvalt poliitikatööriist, mängukaart maailma võimude käes, kes mängivad oma välispoliitilisi mänge,» ütles Jerevani genotsiidimuuseumi ajaloolane Suren Manukjan.

Tagasi üles