Uuring: 2050. aastaks jäävad vee alla 300 miljoni inimese kodud (14)
Maailma rannikualadel elavate sadade miljonite inimeste elupaigad on sõltumata sellest, kui agressiivselt inimkond kasvuhoonegaaside heitmeid vähendab, sagedaste üleujutuste ohus.
Samas on sajandi keskpaigaks oht juba oluliselt suurem ning juhul, kui emissioonide kärpimine ära jätta, ei pruugi rannikupiirkonnad enam tulevaste põlvede jaoks äratuntavadki olla, selgub teadusajakirjas Nature Communications ilmunud uuringust.
Aina tugevamate tsüklonite poolt võimendatud hävituslikud tormipuhangud tabavad ennekõike Aasiat, näitavad uuringu tulemused. Kokku võivad elukohata jääda ligi 300 miljonit inimest, kellest ligi kaks kolmandikku elavad Hiinas, Bangladeshis, Vietnamis, Indoneesias ja Tais.
Uuringus kasutasid teadlased tehisnärvivõrkudepõhist masinõpet, et korrigeerida maastiku kõrgusmudelite võimet ennustada seda, kui suur osa rannikualadest tormide või tõusu korral vee alla jääda võib.
«Meretaseme projektsioonid ei ole muutunud, aga uute kõrgusmudelite abil leidsime, et üleujutustest ohustatud aladel elab palju rohkem inimesi, kui seni arvasime,» ütles uuringus osalenud Ben Strauss, kes on Ameerika uuringukeskuse Climate Central peadirektor ja teadusjuht.
Olukorra teeb keerulisemaks tõsiasi, et rahvastikuprognooside kohaselt tõuseb inimeste arv maailmas aastaks 2050 kahe miljardi võrra ning sajandi lõpuks lisandub veel üks miljard. Kõige kiirem kasv toimub seejuures just rannikuäärsetes hiigellinnades ning juba praegu elab 100 miljonit inimest allpool ookeanide kõrge loote joont.
«Kliimamuutustel on suur veel meie eluea jooksul potentsiaal kujundada ümber linnasid, majandusi, rannikujooni ja terveid globaalseid regioone. Loodete aina kõrgemale tõusmisega aladele, mida inimesed seni koduks kutsuvad, tõuseb paljude riikide jaoks tähelepanu alla ka küsimus, et kui kauaks või kui hästi rannikukaitserajatised neid kaitsta suudavad,» sedastas uuringu juhtivautor, Climate Centrali teadlane Scott Kulp.
Lisaks liustikest sulavale veele põhjustab ookeani taseme tõusu ka soojuspaisumine, kuna suurem osa kliima soojenemisega kaasnevast lisasoojusest neeldub just maailmameres. Vastavalt ÜRO hiljutisele raportile on polaarjää sulamisega kaasnev lisavesi aga aina olulisem.
Alates 2004. aastast on maailma veetase tõusnud ligikaudu neli millimeetrit aastas ning juhul, kui kasvuhoonegaase kontrolli alla ei saada, võib see trend koguni sajakordistuda, on ÜRO hoiatanud. Juhul, kui inimkond suudab jääda Pariisi leppes sätestatud 2- kraadise soojenemise piiri, peaks veetaseme tõus sajandi lõpuks jääma alla 50 sentimeetri. Praeguse saastamise jätkudes oleks tõus aga pea kaks korda suurem.
Uuring ilmus teadusajakirjas Nature Communications.