:format(webp)/nginx/o/2019/10/30/12699912t1h565b.jpg)
Kurikuulsa Colombia narkoparuni Pablo Escobari väheste kiiduväärt omaduste hulka kuulus tema loomaarmastus ning 1980. aastatel hankis ta oma isiklikku loomaaeda lisaks ninasarvikutele, kaelkirjakutele, sebradele ja kaamelitele ka viis-kuus jõehobu, kelle vabasse loodusesse pääsenud järeltulijad teevad aga kurja Colombia kohalikele liikidele.
Pärast Escobari tapmist 1993. aastal toimetasid narkootikumide vastase võitlusega tegelevad ametnikud Medellínist itta jäänud Hacienda Nápolese eksootilistest asukatest suurema osa loomaaedadesse, kuid suurte ja agressiivsete ninasarvikute ja jõehobudega tegelemine käis neile üle jõu, kirjutas The Econimist.
Kui ninasarvikud surid peagi pärast vabasse loodusesse pääsemist, siis jõehobud naudivad elu Columbias, kus neil pole looduslikke vaenlasi nagu suured kaslased ja hüäänid.
Nii elabki kunagisest Hacienda Nápolesest paarikümne kilomeetri kaugusel voolavas Magdalena jões vähemalt 50 jõehobu.
«20 aasta pärast võib meil tulla tegemist 200 jõehobuga,» ennustas bioloog David Echeverri.
Suured Aafrika sõralised teevad aga liiga teistele jõeasukatele, kelle elupaiku nad hävitavad ja kelle eest nad toitu ära söövad. Muuhulgas elab piirkonnas Colombias ohustatud lamantiine. Jõehobude väljaheited viivad jõeäärsetest lodudest välja hapnikku, mis omakorda on saatuslikuks saanud kaladele.
Jõehobudest vabanemine on aga problemaatiline, sest pärast seda, kui jahimehed lasid 2009. aastal maha Escobarile kuulunud jõehobu Pepe, kes hävitas põllukultuure, kaebasid loomakaitsjad Colombia valitsuse kohtusse. Kohus keelas oma otsuses jõehobudele jahi pidamise.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/30/12699918t1haf83.jpg)
Loomaaiad Escobari jõehobusid ja nende järglasi ei taha, kohalikel võimudel pole raha loomade kiiremas korras steriliseerimiseks. Bioloog David Echeverri sõnul on selleks ajaks, kui nad ühe looma steriliseeritud saavad, sündinud juba neli või viis uut jõehobu.
Loomi ei saa ka tagasi Aafrikasse toimetada, sest Colombia jõehobud on kõik omavahel suguluses ning pole teada, kuidas nende geenid võivad mõjutada Aafrika populatsioone. Lisaks võivad nad kanda Aafrika loomadele eluohtlikke haigusi.
Nii püüavadki teadlased töötada välja spetsiaalselt jõehobustele mõeldud tiinust ärahoidvaid ravimeid. Kui aasta lõpuks selle osas edusamme ei suudeta teha, katsetatakse sigadele mõeldud ravimitega.