Itaalia pikendas Liibüaga sõlmitud põgenikelepet
Itaalia pikendas 2017. aastal allkirjastatud kokkulepet, millega Liibüa rannavalve kohustub takistama illegaalseid migrante Põhja-Aafrika rannikult lahkumast, teatas valitsus.
Liibüa on kujunenud pärast 2011. aasta ülestõusu ja diktaator Muammar Gaddafi tapmist ikka veel valitsevas kaoses Sahara-taguse Aafrika migrantide peamiseks transiidiriigiks teel üle Vahemere Itaaliasse.
Itaalia välisminister Luigi di Maio ütles eile parlamendile, et kokkulepe Liibüaga pikeneb novembrist automaatselt veel kolmeks aastaks.
«Itaalia abi kärpimine võib tähendada Liibüa rannavalve tegevuse katkemist ja selle tagajärjeks on rohkem teekondi, tragöödiaid merel ja migrantide olukorra halvenemine kinnipidamiskeskustes,» ütles ta.
Inimõigusorganisatsioonid kardavad, et leping, mis näeb ette põgenike peatamist enne rahvusvahelistesse vetesse jõudmist, seab ohtu tuhanded asüüliõigusega inimesed.
Muret tuntakse ka Liibüa kinnipidamiskeskustesse sattunud migrantide saatuse pärast, sest tingimused on seal närused ning kinnipeetavate kohtlemisel ei kehti reeglid, mistõttu saab neile sageli osaks piinamine, seksuaalvägivald ja sunnitöö.
Di Maio ütles, et valitsus püüab kokkulepet parandada, kuid juhtis samas tähelepanu, et tänu sellele on kahanenud Liibüast teeleasumiste arv 2016. aasta 170 000-lt 2200-le kaks aastat hiljem.
Valitsus püüab koostöös ÜROga saavutada paremaid tingimusi Liibüa laagrites ning leida rohkem raha inimeste kodumaale tagasisaatmiseks.