:format(webp)/nginx/o/2019/11/04/12713432t1h07d9.jpg)
Täpselt 40 aastat tagasi kell 10.30 hommikul korraldas mitusada noort iraanlast kannustatuna hiljuti loodud islamiriigi liidri ajatolla Rūḩollāh Khomeynī üleskutsest ja 3000 neid takka innustavast inimesest tormijooksu USA saatkonnale Teheranis ja võtsid mitukümmend ameeriklast pantvangi – 4. novembril 1979 lahvatanud pantvangi- ja diplomaatiline kriis on jäänud senini kahe riigi suhteid varjutama.
Islamirevolutsioonist haaratud tudengid võtsid USA saatkonnakompleksi oma kontrolli alla, süüdistades Ühendriike riigi endise liidri šahh Mohammad Reza Pahlavi varjamises. Šahh oli juba 1979. aasta jaanuaris Iraanist meeleavalduste tõttu põgenenud ja suundunud sealt USA presidendi Jimmy Carteri loal edasi New Yorki keemiaravile.
Aprillis olid iraanlased referendumil toetanud riigi muutmist islamivabariigiks, kuid USA saatkonda peeti jätkuvalt vaenlase kehastuseks ja sarjati spioonikoopaks.
Kulus 444 päeva, enne kui Teherani saatkonnas pantvangis olnud 52 ameeriklast vabastati, kui USA ja Iraani suhted pole sellest saadik kunagi taastunud.
:format(webp)/nginx/o/2019/11/04/12713439t1h8546.jpg)
Täna kogunesid kunagise USA saatkonnahoone juurde tuhanded iraanlased, skandeerides: «Surm Ameerikale!». Meeleavaldusi ja marsse korraldati Iraani riigimeedia teatel umbes tuhandes paigas üle kogu riigi.
Kuidas pantvangikriis kulges?
1. päev – 4. november 1979
Islamistlikud meeleavaldajad hõivavad USA saatkonna Teheranis ja võtavad 98 inimest pantvangi, neist 52 Ameerika Ühendriikide kodanikud. Protestijad nõuavad, et USA annaks välja kukutatud šahhi Mohammad Reza Pahlavi, kuid USA keeldub. Ajatolla Rūḩollāh Khomeynī nimetab saatkonna hõivamist suuremaks revolutsiooniks kui esimest revolutsiooni, mis oli sama aasta veebruaris kukutanud Iraani monarhia.