Ajaleht: ELi põllumajandustoetused nuumavad oligarhe ja korruptante

Traktor kündmas põldu Tachty külas Rimavská Sobota piikonnas Slovakkias. Foto: Christoph Eckelt / Caro / Scanpix

Euroopa Liit (EL) kulutab igal aastal põllumajanduse toetamiseks ligi 60 miljardit eurot, aga arvestatav osa sellest rahast jõuab lõpuks jõukate ärihiidude tasku, mis omakorda rikastab poliitikuid ja soodustab korruptiivsete tehingute toimumist, leidis ajaleht The New York Times, ajades Ida- ja Kesk-Euroopas põllumajandustoetuste jälgi.

Põllumajandustoetused moodustavad ELi eelarvest 40 protsenti. Toetuste jagamisel on keskne põhimõte, et subsiidium sõltub haritava maa suurusest, kuid mitmel pool Ida-Euroopas, kus valitsused omasid sotsialismiajal suuri maalahmakaid, on riigiisad müünud maad poliitilistele liitlastele ja pereliikmetele, kes saavad tänu sellele nüüd lõigata kasu ka põllumajandustoetustest.

Kuigi valitsused avalikustavad teatud andmeid toetuste saajate kohta, on tegelikud kasusaajad tihti peidus keeruliste omanikusuhete rägastiku taga.

Tänavu kokku üheksas riigis korraldatud The New York Time’si uurimine avas pildi, mis näitab, kuidas põllumajandustoetuste jagamine õõnestab ELi keskkonnaeesmärke ning on seotud korruptsiooni ja isetegevusega.

Uuringud on näidanud, et 80 protsenti põllumajandustoetustest läheb 20 protsendile kõige suurematele kasusaajatele, kellest osa on kasutanud seda raha endale poliitilise mõjujõu kindlustamiseks.

Üks piirkond, mille ajaleht fookusesse võttis on Fejéri maakond Ungaris – peaminister Viktor Orbáni kodukant. Ajalehe hinnangul kasutab parempopulistlik valitsusjuht Euroopa toetusi patronaažisüsteemi loomiseks, mis aitab rikastuda tema perel ja sõpradel, kaitseb tema poliitilisi huve ning ühtlasi karistab rivaale.

Ungari peaminister Viktor Orbán. Foto: ALEXEI NIKOLSKY / SPUTNIK / KREMLIN POOL / EPA / SCANPIX

Orbáni valitsus on müünud hulgaliselt maad peaministri pereliikmetele ning lähedastele kaastöötajatele, sealhulgas tema lapsepõlvesõbrale, kellest on saanud üks Ungari rikkamaid mehi. Maaomanikud saavad aga taotleda ELi toetusi.

«Tegu on täielikult korrumpeerunud süsteemiga,» lausus József Ángyán, kes kunagi oli Orbáni asepõllumajandusminister.

Ungari põllumehed, kes on kritiseerinud valitsust või patronaažisüsteemi, väidavad, et nad on jäetud toetustest ilma ning neile on määratud ootamatult auditeid ja ebatavalisis keskonnakontrolle.

Maasikakorjaja Kerecseny külas Ungaris. Foto: GYORGY VARGA / EPA / SCANPIX

Tšehhis on üks suurimaid toetuste saajaid peaminister ja põllumajandusmiljardär Andrej Babiš. Tema firmad said The New York Timesi andmeil mullu vähemalt 38 miljonit eurot põllumajandustoetusi. Seejuures on Tšehhi valitsus viimastel aastatel muutnud reegleid nii, et suurtel ettevõtetel, sealhulgas Babiši omadel, on lihtsam toetusi saada.

Tšehhi peaminister Andrej Babiš. Foto: Olivier Matthys / AP / Scanpix

Bulgaaria teadusteakadeemia andmeil läheb 75 protsenti toetustest riigis sajakonnale suurettevõttele. Tänavu kevadel korraldasid võimud mitu reidi, et paljastada korruptiivseid sidemeid valitsusametnike ja põllumajandusettevõtjate vahel. Üks riigi suurimaid jahutootjaid sai süüdistuse toetustega seotud pettuses.

Slovakkia juhtivprokurör on möönnud, et riigis eksisteerib põllumajandusmaffia. Väikepõllumehi on pekstud ning toetuste saamisel tulusat maad on neilt välja pressitud.

Ajakirjanik Ján Kuciak tapeti läinud aastal, kui ta oli uurimas Itaalia maffia tegevust, kes oli imbunud põllumajandusse, sai kasu toetustest ning oli ehitanud üles lähedased suhted Slovakkia mõjukate poliitikutega.

Katsed reformida ELi põllumajandustoetuste jaotamise süsteemi pole seni vilja kandunud. EL eiras 2015. aasta raportit, mis kutsus üles kehtestama reegleid, mis ei soosiks maahaaramist Kesk- ja Ida-Euroopas. Euroopa Parlament lükkas tagasi eelnõue, mis oleks keelanud poliitikutel saada kasu toetustest, mida nad ise jagavad.

«Meil on peaaegu veekindel süsteem,» väitis Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi asepeadirektor Rudolf Mögele tänavu antud intervjuus.

Samas kui otsese pettuse suudavad auditid tihti välja selgitada, siis The New York Timesi hinnangul jääb seadustatud korruptsioon ja omavoli toetuste jagamisel sageli märkamata.

Euroopa Komisjon teatas täna vastusena The New York Timesi artiklile, et ei salli pettust. «Komisjonil on väga selged reeglid rahastuse kasutamisele ja igat väärkasutamise süüdistust võetakse väga tõsiselt,» ütles komisjoni pressiesindaja Daniel Rosario.

Kõneisik Mina Andreeva lisas, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) uurib selliseid pettusi. Tema sõnul lasub peamine vastutus rahastusreeglite järgimise üle liikmesriikide valitsustel.

«Me ei ole siin, et valitsusi asendada,» ütles ta. «Me ei saa ja me ei tee nende eest tööd.»

Komisjoni kõneisikute sõnul on OLAF pettustele varasemalt jälile saanud ja ka praegu on käimas juurdlusi. Samas tunnistasid nad, et Euroopa Liit loob alles nüüd Euroopa Prokuratuuri, mis saab vastutusele võtta ELi rahastust kuritarvitavaid valitsusi.

Rosario sõnul uuritakse huvide konflikte, mille The New York Times välja tõi.