Eeloleval laupäeval möödub kolm kümnendit sotsialistlikku Ida-Berliini ja demokraalikku Lääne-Berliini eraldanud müüri langemisest. Saksamaa pealinnas valmistutakse juba riigi taasühinemiseni viinud sündmuse meenutamiseks ja suurejooneliseks tähistamiseks.

Berliini müür oli raudse eesriide füüsiliseks sümboliks.

Nõukogude Liidu satelliitriik Saksamaa Demokraatlik Vabariik ehk Ida-Saksamaa rajas 1952. aastal kümme meetrit laia okastraadiga äärisatud puhvertsooni kogu oma piiri ulatuses Lääne-Saksamaal. Inimesed said aga endiselt piiri ületada jagatud Berliinis ning aastatel 1952–1961 põgeneski sedasi umbes kolm miljonit inimest Lääne-Saksamaale.

Et takistada rahva väljavoolu, alustas Ida-Saksamaa 1961. aastal müüri ehitamist. Kokku oli betoonist ja metallvõrgust tõke 155 kilomeetrit pikk. 

Berliini müüri säilinud lõigul näidatakse selle langemise aastapäeva puhul ajaloolisi videokaadreid ja graafilisi kujutisi.

FOTO: Fabrizio Bensch / Reuters / Scanpix

Idaeurooplastel lubati läänes käia vaid väga rangetel tingimustel ning salaja piiri ületamine oli eluohtlik tegevus. 600–700 inimest sai surma püüdes Ida-Saksamaalt põgeneda, neist umbes 140 Berliini müüri ületamisel.

Berliini Alexanderplatzi hoonetel näidatakse müüri langemise aastapäeva puhul ajaloolisi videokaadreid ja graafilisi kujutisi.

FOTO: OMER MESSINGER / EPA / SCANPIX

Berliini Alexanderplatzi hoonetel näidatakse müüri langemise aastapäeva puhul ajaloolisi videokaadreid ja graafilisi kujutisi.

FOTO: Fabrizio Bensch / Reuters / Scanpix

Ometi suutis ligi 5000 inimest ikkagi leidlikke nippe kasutades läände pageda. Üks mees ületas näiteks Berliini müüri, lastes trossi vibuga lääne poolel asuva maja katusele, kus elas tema sugulane. Oli neid, kes ujusid üle Spree jõe, kasutatid ka tunneleid või kuumaõhupalle.

Berliini müüri säilinud lõigul näidatakse selle langemise aastapäeva puhul ajaloolisi videokaadreid ja graafilisi kujutisi.

FOTO: OMER MESSINGER / EPA / SCANPIX

Esimesed mõrad Ida- ja Lääne-Euroopat eraldavasse raudsesse eesriidesse lõi Ungari otsus avada mais 1989 oma piir Austriaga. Üle 600 Ungaris puhkusel olnud idasakslase kasutas seda võimalust läände pagemiseks.

Näitus «U5 – Vabaduse liin» Schillingstrasse metroojaamas Berliinis. Näitus püüab kirjeldada Saksamaa pealinna võitlust demokraatia nimel. Selle raames on U5 metrooliinile Alexanderplatzi ja Magdalenenstrasse jaamade vahel seatud välja infotahvlid ja ajaloolised fotod.

FOTO: OMER MESSINGER / EPA / SCANPIX

9. novembril 1989 algasid Ida-Berliinis meeleavaldused ning üllatuslikult lubasid võimud protestijatel vabalt läände reisida. Tuhanded inimesed kogunesid Berliini müüri äärde ning segaduses piirivalvurid avasid teetõkked.

Installatsioon «Am Telefon sagt man nix» («Telefoniga rääkides ei öelda midagi») kunagise Saksa DV riikliku julgeolekuteenistuse Stasi peakorteri ees, kus nüüd asub muuseum. Haarates telefonitoru, on võimalik inimestele kuulata kunagisi kõnesid, mida Stasi pealt kuulas.

FOTO: OMER MESSINGER / EPA / SCANPIX

Giid hoidmas tahvelarvutit, kui ta tutvustab liitreaalsuse multimeedia installatsiooni Stasi muuseumi juures Beliinis.

FOTO: OMER MESSINGER / EPA / SCANPIX

Patrick Shearni kunstiprojekt «Visioonid liikumises» Brandenburgi värava juures.

FOTO: Travel-Stock-Image / imago images / Scanpix