20 aasta pärast on iga kolmas Saksamaa elanik võõrpäritolu

Sisserändajad arvutikoolitusel Berliinis.

FOTO: Caro / Ruffer / Scanpix

Aastaks 2040 on umbes 35 protsenti Saksamaa elanikest võõramaiste juurtega või on ise sisserändajad, seejuures suuremates linnades on 70 protsenti elanikest võõrpäritolu.

Tööturu-uuringute Föderaalinstituudi (IAB) rändeosakonna juhi Herbert Brückeri sõnul muutub Saksamaa elanikkond paari aastakümnega märksa mitmepalgelisemaks.

«Praegu on umbes veerandil Saksamaa inimestel rändetaust,» lausus Brücker Die Weltile. «20 aasta pärast on see vähemalt 35 protsendil, aga võib ka olla enam kui 40 protsendil.»

Ta ennustas, et suuremates linnades on võõrpäritolu rahvastiku osakaal veelgi suurem. «Mida me näeme praegu suurtes linnades, muutub tavaliseks kogu riigis,» ütles teadlane. «Näiteks Frankfurdis on 65–70 protsenti [rändetaustaga elanikke].»

Saksa majandusteadlase kinnitusel on rahvastiku mitmekesistumine äärmiselt oluline riigi majanduse tulevikku silmas pidades. IAB soovituste kohaselt on Saksamaal vaja kuni 2060. aastani igal aastal 400 000 uut sisserändajat, et takistada majanduse kahanemist.

Saksamaa on endiselt aga raskustes oskustööliste ligimeelitamisega. Brückeri sõnul peab riik avama enda uutele riikidele, sest vaesemate Lõuna- ja Ida-Euroopa riikide tööjõuressursid on juba ammendunud.

Läinud kuul avaldatud uuringu kohaselt omandavad need sisserändajate perede lapsed, kes saavad kiiresti Saksamaa kodakondsuse, suurema tõenäosusega kõrghariduse.

Tagasi üles