Stasi arhiivis laotakse endiselt salapolitsei materjale tükkhaaval kokku

Hävitamiseks mõeldud ja katki rebitud Stasi materjalid ootavad oma järge paberkottides. Taastamist vajab endiselt kuni 600 miljonit paberitükki, mis peaks kokku andma umbes 55 miljonit lehekülge.

FOTO: John Macdougall / AFP / Scanpix

Barbara Pönisch veedab suurema osa oma tööpäevadest justkui puslet kokku ladudes – tema ülesandeks on tükk haaval taastada tervet dokumendimäge, mida Ida-Saksamaa vihatud salapolitsei Stasi Berliini müüri langedes kiiruga purustama asus.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Endine raamatuköitja kuulub kümneliikmelisse meeskonda, kes hoolega taastab luureraporteid, erakirju ja poliitikadokumente, mida Stasi aastate jooksul kogus ja 30 aastat tagasi kommunistliku režiimi kokku kukkudes meeleheitlikult hävitada püüdis.

Kui Berliini müür 9. novembril 1891 langes, asus salapolitsei oma kaustu paberihunti laskma. Masinad purunesid peagi ülekoormusest, nii et nad olid sunnitud dokumente käsitsi katki rebima, et siis alles jäänud ribasid põletada või muul viisil hävitada.

15. jaanuaril 1990 tormasid nn kodanike komiteed aga Stasi kontoritesse, sealhulgas ka salapolitsei Ida-Berliinis asuvasse peakorterisse, ning võtsid kaasa miljoneid dokumente ja 16 000 kotitäit juba puruks rebitud materjale, et säilitada neid tuleviku tarbeks.

Kolm kümnendit hiljem tuleb neist kottidest ikka veel päevavalgele uusi saladusi.

Tagasi üles