Meeleheide, džihaad ja mäss: Mali on langemas üha julmemasse verevalamisse

Fulbe rahvusest võitlejad demobilisatsioonilaagris Sevares. Laagrit juhib kohalik ärimees Sekou Bolly, kes loodab takistada fulbe noorukeid džihaadiga liitumast.

FOTO: MARCO LONGARI / AFP / Scanpix

Ajast häirimatult voolab võimas Nigeri jõgi läbi Mali, naised pesevad selle kergelt soolakas vees rõivaid ning kuumusest uimased lehmad tukastavad lähikonnas. See rahumeelne vaatepilt jõe kaldal asuvas Moptis on aga illusioon, sest 150 000 elanikuga linn on langenud süngesse vägivallaspiraali.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Sellest pole möödas kuigi palju aastaid, kui jõukad turistid kogunesid rahvasuus Mali Veneetsia nime kandvasse linna. Tavaliselt veetsid väliskülalised seal paar päeva, enne kui suundusid Dogoni maakonna kaljude juurde, et hämmastunult imetleda sealset muinasjutulist koobaselamute kogukonda või käia vaatamas peenelt viimistletud savimüüridega 19. sajandi mošeesid.

Turistide ning nendega kaasas käinud raha voog on aga kokku kuivanud.

Põhja-Malis 2012. aastal lahvatanud konflikt islamimässulistega on levinud riigi keskossa, lüües lõkkele etnilise vaenu ja seadnud ohtu kogu selle hapra riigi tuleviku.

Kunagine rahulik piirkonnakeskus Mopti on raskustes küladest linna konflikti eest pakku tulnud inimeste majutamisega. Turismi hääbudes töötuks jäänud inimesed hoiavad hinge sees kehvi juhutöid tehes. Teistelgi on üksjagu põhjust peita end linna anonüümsesse keskkonda.

Üks nendest inimestest on 45-aastane Ibrahim, kes lükkab mööda tänavaid ringi käru, nägu vaevu turbani keerdude seest nähtav. Ta sulandub märkamatult tänavakaubitsejate ja niisama ringi jõlkuvate inimeste sekka.

Ibrahim pole tema tegelik nimi. Tema minevik varjab saladust. Isegi tema naine ei tea seda saladust. Neli aastat uskus Ibrahimi abikaasa, et mees oli läinud välismaale tööle. Tegelikult oli ta asunud džihaadi teenistusse.

Tagasi üles