Austraalias hoovist leitud hulkuv kutsikas osutus haruldaseks dingoks

Dingokutsikad Friedrichsfelde loomaaias Berliinis.

FOTO: STEPHANIE PILICK / AFP / SCANPIX

Alles paar kuud pärast seda, kui ühte Kagu-Austraalia maa-asula hoovi ilmus armas kutsikas, keda leidaja pidas esmalt koeraks, selgitas DNA-test lõpuks välja, et tegu metsiku koerlase dingo haruldase alamliigi esindajaga.

Uudis teeb suurt rõõmu Austraalia looduskaitsjatele, sest mägidingod on väljasuremisohus, kuna nende seas esineb paljunemist suguluses isendite vahel, aga neid on ka jahitud ning valitsuse programmi aluse hävitatud, selgitas Austraalia ja Vaikse ookeani teadusfond.

Wandiks nimetatud dingokutsikas leiti augustis Victoria osariigis asuva Wandiligongi ühest tagahoovist, teatas Austraalia Dingofond eelmisel nädalal. Seniks, kuni oodati lõplikke DNA-testi tulemusi, koliti Wandi dingode varjupaika, kirjutas The Washington Post.

Dingofondi juht Lyn Watson selgitas Austraalia ringhäälingule, et riigis on kolme liiki dingosid, kellest sisemaa- ja troopikadingode käsi käib märksa paremini kui mägidingodel nagu Wandi.

«Meie jaoks võib temast saada väga väärtuslik väike tegelane, sõltuvalt tema arengust ja sellest, kuidas ta saab kõigi teistega varjupaigas läbi,» rääkis Watson.

Kuna puhtatõulisi mägidingosid satub varjupaika haruharva, võib Wandist ühel päeval saada oluline osaline paljundamisprogrammis, kuhu kuulub umbes 40 täiskavanud dingot, vahendas CNN.

Asjatundjate sõnul on suurem osa Austraalia dingosid koera ja dingo ristandid ning puhtatõulisi dingosid peetakse ohustatuks. Suurem osa Austraalia idaranniku populatsioonidest on vähemalt 50, aga mõnel puhul ka 80 protsendi ulatuses tavalised koerad.

Wandiligongi elanik, kes Wandi leidis, kuulis hoovist niutsumist ja arvas esmalt, et tegu on hulkuva koera või ehk isegi rebasega ja viis ta loomaarsti juurde

Kutsika üle vaadanud veterinaar Bec Day oletas, et väike dingo oli sattunud ilmselt kotka või mõne mu röövlinnu küüsi ning kukkunud alla, sest loomakese seljal olid küünisejäljed.

Tagasi üles