USA diplomaat: Ukraina abi taastamist aeglustas Trumpi Gröönimaa ostmise plaan

USA president Donald Trump.

FOTO: Gerald Herbert/AP/Scanpix

USA suursaadik Ukrainas üritas vabastada külmutatud julgeolekuabi, kuid avastas, et Washingtoni ametnikud olid hõivatud president Donald Trumpi plaaniga Gröönimaa ära osta.

USA suursaadik Ukrainas Bill Taylor kirjeldas eelmisel kuul tagandamisjuurdluse käigus toimunud kuulamisel, kuidas tal oli raskusi Valge Maja tippametnikega kontakti saamisega, et arutada Ukrainale eraldatud julgeolekuabi taastamist.

Taylori sõnul puudutas osa raskusi logistikat, kuid ka riikliku julgeoleku ametnike pingutusi hoidmaks tagasi Trumpi ideed Gröönimaa soetamisest.

«Härra esimees, selgus, et need direktorid, nagu me neid nimetame, olid eri ajal eri kohtades,» lausus Taylor kinniste uste taga toimunud kuulamisel, mille transkriptsioon eile avalikustati. «Ma arvan, et see oli ka samal ajal Gröönimaaga seotud küsimusega, mis keskendus Gröönimaa ostmisele ning võttis palju aega Riiklikult Julgeolekunõukogult.»

Trump on Gröönimaa ostmise teemat tõstatanud sel aastal mitu korda. Esmalt teatati augustis, et USA president oleks sellisest tehingust huvitatud. Pärast seda, kui Taani valitsus tehingust kategooriliselt keeldus, tühistas Trump visiidi Kopenhaagenisse.

Samal ajal töötasid Taylor ja mitmed teised administratsiooni ametnikud selle kallal, et veenda presidenti Ukraina julgeolekuabi tähtsuses.

Taylor märkis oma tunnistuses, et julgeolekuabi taastamisele oli Valge Maja poolt seatud selgeks eeltingimuseks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõusolek uurida Trumpi poliitilist rivaali Joe Bidenit.

Taylori sõnul oli erinevate valitsusagentuuride vahel toimunud suhtluses selge üksmeel Ukrainale määratud abi vabastamise tähtsuse osas. Suursaadik lisas, et kaitseminister, välisminister, CIA juhataja ning riikliku julgeoleku nõunik üritasid kõik korraldada kohtumist presidendiga, et neid vaateid väljendada.

«Sellist kohtumist oli keeruline korraldada,» lausus suursaadik. Tema sõnul takistasid kohtumiste korraldamist erinevad reisigraafikud.

«Pole vaja öelda, et valitses tugev huvi korraldad presidendiga kohtumine, et tema seisukohta muuta,» lisas Taylor.

Samuti juhtis riikliku julgeolekunõukogu ametnike tähelepanu Ukraina teemalt kõrvale Gröönimaa ostmise küsimus.

Taani peaminister Mette Frederiksen.

FOTO: Mads Claus Rasmussen / RITZAU / Scanpix

Taani peaminister Mette Fredriksen nimetas augustis Trumpi ideed absurdseks. Fredriksen kinnitas, et poolautonoomne piirkond ei ole müügiks. 

«Gröönimaa ei ole Taani. Gröönimaa on Gröönimaa. Loodan väga, et see ei olnud mõeldud tõsiselt,» ütles Frederiksen. 

Trump võrdles Gröönimaa ostmist suure kinnisvaratehinguga ja kinnitas, et tema administratsioonis on arutatud ideed Gröönimaa ostmisest Taanilt, kuna see oleks USA-le strateegiliselt kasulik. Trump lisas, et poolautonoomne piirkond on Taanile finantskoormaks.

Taani ja USA sõlmisid aastakümneid tagasi kaitseleppe, mis annab USA sõjaväele Gröönimaal sisuliselt piiramatud õigused ning seal asub Ühendriikide kõige põhjapoolsem baas – Thule õhuväebaas.

Gröönimaal paikneb ka USA ballistiliste rakettide varajasse hoiatussüsteemi kuuluv radarijaam. Baasi kasutavad USA õhuväe kosmosejuhatus ning Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatus (NORAD).

Tagasi üles