/nginx/o/2019/11/07/12722003t1h0849.jpg)
Põlissoomlaste liidri Jussi Halla-aho sõnul võidab partei Soomes toimuvast kliimadebatist, mis Sotsiaaldemokraatide toetust alla veab.
Soome kliimadebatist võidavad kõige enam Rohelised ja Põlissoomlased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome peaministri koduerakonna Sotsiaaldemokraatide toetuse langus jätkub ning täna avaldatud Yle küsitluse põhjal on nad langenud 13,9 protsendilise toetusega neljandale kohale.
Esikohal on värske küsitluse alusel Põlissoomlased, keda toetab hetkel 23% valijatest. Helsingin Sanomate oktoobris avaldatud küsitlus näitas sarnast trendi Sotsiaaldemokraatide languse kohta. Tol hetkel oli Põlissoomlaste toetus HS-i küsitluse järgi 20,5 protsenti ning Sotsiaaldemokraatidel 17 protsenti.
Riigiteaduste ja poliitika teaduri Heikki Paloheimo sõnul on Sotsiaaldemokraatide toetuse langus märkimisväärne. Tema sõnul kukkus peaministri partei toetus niipalju viimati 1980ndatel. Paloheimo sõnul on toetuse vähenemine seletatav sellega, et partei toetuse kasv enne valimisi oli põhjustatud rahulolematusest eelmise valitsuse vastu.
«Selline toetus, mis tuleb rahulolematusest teiste vastu, on õhukesel pinnasel. See tõenäoliselt seletab seda, miks Sotsiaaldemokraatide toetus on hakanud allapoole vajuma.»
Langevas toetuses näeb Paloheimo sõnul ka seda, et Antti Rinne valitsuse tegemistest on jäänud esialgu ootav tunne.
«Majandusteadlased on esitanud prognoose, mille alusel ootab Soomet ees majanduslangus,» sõnas Paloheimo. «Rinne valitsusel ei ole sellega tegelemiseks konkreetseid meetmeid. Valitsuse plaanide suhtes ollakse kahtleval seisukohal, näiteks tööhõive osas.»
Rahulolematus valitsuse suhtes on teatud määral näha ka Põlissoomlaste toetuses. Põlissoomlased on toetust kasvatanud Rahvusliku Koonderakonna valijate endale meelitamisega ja nendelt, kes eelmistel valimistel ei osalenud. Sotside toetajatest on osa valijaid muutunud aga mitte kedagi valivateks.
Paloheimo sõnul võidavad Põlissoomlased ka Euroopas juba pikemat aega esil olnud parempopulismi lainest. Tema sõnul mõjutab parteide toetus ka valitsuse tegevust.
«Kui suurte parteide toetused on nii madalal, siis see tekitab partei sees nõudmist muutusteks. Valitsuses paistab see välja kasvavate erimeelsustena ja kokkulepete saavutamise raskemaks muutumisel.»
Paloheimo hinnangul võib Põlissoomlaste teotuse kasv avaldada mõju ka Koonderakonale. Kui Põlissoomlaste toetus kasvab, võib see tekitada Poonderakonnal partei siseselt lisapingeid. «Minu hinnang on see, et mida suuremaks Põlissoomlaste toetus kasvab, seda väiksemaks muutuvad erinevused Koonderakonna ja Põlissoomlaste vahel.»
Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho on küsitlusega rahul.
«See näitab kasvutrendi, mis on jätkunud alates eelmise aasta detsembrist,» sõnas Halla-aho. Ta usub, et viimasel ajal Soomes esil olnud kliimateemad on parteile kasulikud olnud.
«Usun, et roheliste juhtimisel kliimagaloppi minek on võtnud toetust kõigilt peale roheliste endi,» ütles Halla-Aho.
/nginx/o/2019/11/07/12722081t1hc6be.jpg)
Ka Paloheimo sõnul saavad kliimadebatist kõige rohkem kasu just Rohelised ja Põlissoomlased. Põlisoomlased on kõige kriitilisemad kliimamuutustega võitlemiseks välja mõeldud plaanide suhtes. Nad on kaitsenud eraauto kasutamist ning on olnud vastu kütuseaktsiisi tõstmisele.
Peaminister Antti Rinne sõnul võiks toetus värske Yle küsitluse järgi «olla natukene parem.»
«Töö inimeste turvalisuse, tööhõive ja toimetuleku parandamise nimel jätkub,» sõnas Rinne. «Jätkame tegutsemist samal moel nagu on valitsuses kokkulepitud.» Rinne sõnul on valitsusprogramm olnud jõus viis kuud ning seal kokkulepitud teemade ettevalmistamine ja elluviimine on tema sõnul ajakavas.
«Küsitlusi tuleb ja läheb,» ütles Rinne.
Sotsiaaldemokraatide parteisekretäri Anton Rönnholmi sõnul hääletasid inimesed kevadistel parlamendivalimistel muutuse eest, kuid muutus ei ole ilmselgelt olnud piisavalt kiire. Tema hinnangul on viimase aasta erakondade toetusküsitluste puhul olnud tüüpiline, et endisest lühema ajaperioodi jooksul tuleb endisest suuremaid muutusi.
«Sellega peab vaid harjuma.»