/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/11/07/12722620t1h02f8.jpg)
Rahvusvahelised püüdlused paremini maksustada tehnoloogiahiide nagu Google ja Facebook on saavutanud üllatavaid tulemusi, ütles Euroopa Liidu konkurentsivolinik neljapäeval.
Vestager kiitis kiiret ja ambitsioonikat liikumist digimaksu suunas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margrethe Vestager, kellest saab detsembris EL-i uus digivolinik, ütles seda Lissabonis suurel Euroopa digikonverentsil.
Ootused on kõrged, et maailma suurimate majandustega riike koondav G20 kiidab heaks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ettepaneku, millega tahetakse järgmise aasta juuniks leida globaalsete digihiidude maksustamise kokkulepet.
Kui see õnnestub, siis on lepe suutnud murda läbi jõulisest vastuseisust. Pidurdajate seas on Washington ning madala maksutasemega riigid nagu Iirimaa ja Luksemburg, kus asuvad suurte tehnoloogiafirmade rahvusvahelised peakorterid.
«Tavaliselt pole maksude asjus mingit põhjust olla optimistlik, kuid kui asi puudutab digimaksustamist, siis OECD tasemel on arengud olnud kiired ja üsna ambitsioonikad,» lausus Vestager ajakirjanikele.
Ettepanekusse on suhtutud üsnagi innukalt ka väljaspool Euroopat, lisas ta.
OECD pealäbirääkija maksustamises Pascal Saint-Amans ütles, et aluspõhimõtteliste muutuste visandamine niivõrd lühikese ajaga pole lihtne ning sellega ei tohi eksida.
«Kuid arvan, et see on teostatav, sest poliitilist survet on nii palju, et riigid tahavad lahendust. See teema on äärmiselt poliitiline, inimesed ei taha enam oodata,» ütles Saint-Amans Lissabonis AFP-le.
Lahenduse leidmise püüdlused muutusid kiireloomuliseks, kuid rahvusvaheliste firmade püüdlused maksimeerida kasumit madala maksutasemega riikidesse minemise kaudu põhjustas avalikkuse pahameele plahvatuse. Kriitikute sõnul jätab selline maksudega mängimine riigid ilma neile õiglaselt minevast maksutulust.
Tohutute kasumitega tehnoloogiahiide süüdistatakse maksudest kõrvale hiilimises, sest nad liigutavad seal teenitud tulu madala maksukoormaga riikidesse.
Iirimaa lasi eelmisel aastal Rootsi ja Taani abiga põhja EL-i püüdlused luua Euroopa digimaks. Nende arvates oli parim ajada asja OECD kaudu.
OECD ettepanek - mille üle pidas läbirääkimisi 134 riiki - näeb ette osa kasumi ja maksuõiguste ümberpaigutamise riikidesse, kus digihiiud äri teevad, olenemata nende peakorteri asukohast.
Uute reeglite järgi hakataks selliseid firmasid maksustama kohtades, kus nad teevad märkimisväärse osa oma ärist, isegi kui neil puudub seal füüsiline kohalolek. Digiajastul on see aina suurem tegelikkus.
Paljud riigid tegid ettepaneku kehtestada oma maks, kuid enim pälvis tähelepanu Prantsusmaa digimaks, mille peale ähvardas USA president Donald Trump tõsta Prantsuse veinide importmaksu.