Kataloonia president eitab sidemeid vangi pandud iseseisvuslastega

Kataloonia regionaalpresident Quim Torra.

FOTO: EPA / Scanpix

Kataloonia regionaalvalitsuse juht eitas eile sidemeid seitsme iseseisvusaktivistiga, kes võeti septembris vahi alla kahtlustatuna kuulumises «terrorirühmitusse», mis kavandas piirkonna parlamendi hõivamist.

Peaminister Pedro Sánchez, kel seisavad pühapäeval ees järjekordsed parlamendivalimised, nõudis Kataloonia presidendilt Quim Torralt selgitust kohaliku meedia teate kohta, et rühmituse liikmete väitel said nad parlamendi hõivamise käsu otse Torralt.

Kohtudokumentide hulka jõudnud telefonikõnede pealtkuulamise materjalide põhjal arutas kaks vahi alla võetud aktivisti plaani okupeerida Kataloonia parlament Barcelonas ajal, mil valitsus on hoones, ja osutada vastupanu nädal aega.

Üks rühma arvatavaid juhte viitab väidetavalt Torrale ja tema eelkäijale Carles Puigdemontile, kes on praegu Belgias, nimetades neid koodnimedega «Gandalf» ja «Lisa».

Ka meediasse lekkinud ülekuulamisvideol ütleb mees, et plaan «tuli presidentuurist..., Torralt».

Kataloonia valitsus ütles neljapäeval avalduses, et Torra eitab väiteid, millel puudub igasugune usaldusväärsus.

«Ta kinnitab, et ei ole olnud vahistatutega mitte kunagi mitte mingites suhetes,» lisati avalduses. 

Hispaania politsei kahtlustab, et aktivistid kavatsesid vallutada Kataloonia parlamendi pärast seda, kui ülemkohus mõistis 14 iseseisvuslaste juhti kuni 13 aastaks vangi. Kohtuotsus vallandas mitu päeva kestnud tänavarahutused.

Politsei pidas septembris kinni üheksa separatisti, süüdistades neid kuulumises uude ja tundmatusse rühmitusse Taktikalise Vastulöögi Meeskond.

Hispaania kriminaalkohus andis käsu seitse neist uurimise ajaks vahi alla jätta.

Kohus kahtlustab rühmitust kavatsuses kehtestada mis tahes vahendeid, seal hulgas vägivaldseid kasutades iseseisev vabariik, ja lõhkekehade valmistamiseks kasutatavate ainete omamises.

Rühma advokaadi Xavi Pelliceri sõnul ei pea terrorismisüüdistused vähimalgi määral vett ning kogu juhtumi taga on poliitilised motiivid eesmärgiga kriminaliseerida katalaanide iseseisvusliikumine.

Advokaadi väitel andsid kahtlusalused politseile tunnistused ähvarduste ja väljapressimise tulemusena.

Tagasi üles