/nginx/o/2019/11/08/12724034t1h3d57.jpg)
Soomes jõustub uuest aastast pikka aega väljatöötatud tööajaseadus, mis annab tööandjale rohkelt uusi võimalusi. Eksperdid näevad selles aga potentsiaalseid ohte.
Soomes jõustub uuel aastal uus tööajaseadus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes ja muudes Põhjamaades on juba praegu Euroopa paindlikumad ja ebareeglipärasemad tööajad. Uus seadus muudab paljude inimeste elu, sest tööandja saab suurema õiguse määrata rohkem vahetustega tööd, ületööd ja öötööd. Ebareeglipärane tööaeg laieneb ka uutele töövaldkondadele.
Uuest aastast lubatakse ajatööd näiteks päästjate puhul, lastekasvatamisega seotud ametites ja transpordivaldkonnas. Ajatöö annab uue seadusega võimaluse teha ületöötunde ilma lisatasu saamata – nii, et kui vaja, tehakse tööd rohkem ja kui tööd ei ole, siis tehakse seda vähem. Näiteks võib mõni töönädal kujuneda 50 tunni pikkuseks, samas kui keskmine tööaeg muudel nädalatel ei ületa 40 tundi.
Ajatöö piirab ka töötajate vaba aega. Erinevalt kindlast tööajast ja vahetustega tööst võivad ajatöö puhul tööajad muutuda ning tööaja etteteatamine võib olla lühike, sõnas Soome ametiühingute keskliidu SAK jurist Anu-Tuija Lehto.
Euroopa Liidu tööajadirektiivi järgi peaks tööaegade vahel olema vähemalt 11-tunnine puhkeaeg. Ajatöö puhul võib see aeg olla lühem, mõnel juhul vaid seitse tundi. Selle aja jooksul peaks inimene jõudma töölt koju, puhata ja tulla tööle tagasi.
Direktiivis määratud lühema puhkeaja korral ei ole tööandjad ja töötajad pidanud silmas tervist, vaid töö sujuvust ja pikemaid puhkusi, sõnas professor Mikko Härmä töötervishoiuametist.
Tööle tulemise ja töösoorituse mõttes ei ole lühikesed puhkeajad Härma sõnul siiski väga hea lahendus. Uuringud on näidanud, et vahetustega töö ja öötöö mõjutavad inimese ööpäevast rütmi ning tekitavad unepuudust. Need omakorda suurendavad pikema aja jooksul riski haigestuda rinnavähki, Alzheimeri tõppe või südame- ja veresoonkonnahaigustessse. «Inimene vajab und iga päev, mitte ainult teatud määral mõne kuu jooksul,» sõnas Härmä. «Isegi nädalapikkune unepuudus võib tekitada ajus selgeid füsioloogilisi muutusi.»
Uus seadus pikendab iganädalast tööaega kokku üle 50 tunni aastas. Muutub ka ületundide arvestus, Lehto sõnul võib uue seaduse järgi teatud tööde puhul lisanduda ületööd. Näiteks hädavajalikud tööd nagu elektriliinide parandamine tormi tõttu, loetakse uue seaduse alusel tööaja juurde. Nii võib tööaeg hoopiski väheneda, kuna hädatöid ei loeta enam ületööks.
Samas ei pruugi päästjate väljakutsete vaheline aeg olla enam puhkeaeg. «Kui töötaja on tööga seotud nii, et ta ei saa keskenduda oma asjadele, siis see on tööaeg,» sõnas Anu-Tuija Lehto.
Uue tööajaseaduse kõikidest mõjudest ei saa veel rääkida, sest selle rakendamist saab näha peagi mitme algava kollektiivlepinguläbirääkimise puhul. Soome töötervishoiuamet on kavasse võtnud tööajaseaduse jõustumise jälgimise ning selle mõjutused tööajale ja tervisele.
«Kui ei ole kollektiivlepingut ja tööandja on totaalne despoot, siis võib uus seadus olla väga halb, kuna see annab tööandjale uusi hoobi,» sõnas Lehto. Kui tööandja saab aru, et ettevõttel läheb hästi siis, kui kõigil on hea olla, võib uus seadus tuua positiivseid võimalusi.
Üks sellistest võimalustest on n-ö tööajapank, milles lepiti varem kokku kollektiivlepingu läbirääkimistel. Uus seadus lubab päevas teha rohkem tööd, kui tavalised 8 tundi, mistõttu võib päevas koguneda töötunde palju rohkem.
Spetsialistidele on uus tööajaseadus hea uudis. Nad teevad tihti pikki päevi, mis aga soodustavad omakorda haigestumist. Seetõttu on kasulik, et uue seadusega lubatakse rohkem teha tööd ajast ja kohast sõltumata, sõnas Mikko Härmä.
Töötaja ja tööandja võivad leppida kokku libisevas töögraafiku, kus tööajast ja töötegemise kohast on olulisemad töö eesmärk ja üldine ajaraamistik. Libiseva tööaja puhul on vähemalt pool selline, kus töötaja saab ise valida, kus ja millal ta tööd teeb.
Võimalus mõjutada oma töö olemust ja tööaegu tõstab rahuolu ning vähendab haigestumist. «Tööd võib teha ka nii, et töötaja ise otsustab, millal tal on tööaeg ja millal vaba aeg,» sõnas Anu-Tuija Lehto. Kollektiivlepingu läbirääkimiste puhul ootab Mikko Härmä aga seda, et arvesse võetakse ka inimese tervist.