Türgi rünnakuga Süürias kaasnes võltsfotode kampaania Twitteris

Mohammad Sajjad pilt sellest, kuidas Pakistani sõdurid aitasid evakueerida üleujutustest räsitud külast eakat naist, on tehtud 30. juulil 2010. Oktoobris hakkas see Pakistanis jäädvustatud pilt sotsiaalmeedias ringlema aga kui tõestus Türgi sõdurite abivalmidusest Süüria tsiviilelanike suhtes hiljutise pealetungi käigus kurdidele.

FOTO: Mohammad Sajjad / AP / Scanpix

Kui Türgi väed tungisid oktoobri alguses Põhja-Süüriasse, alustasid rünnaku toetajad veebis oma pealetungi: järsku jagati Twitteris ja Instagramis kümneid pilte Türgi sõduritest, kes kallistasid imikuid, andsid lastele süüa ja kandsid kätel eakaid naisi. Fotosid jagati, vaadati ja märgiti meeldivaks tuhandetel kordadel. Ainult et pildid polnud üldse Türgi rünnakuga seotud.

Osadel piltidel polnud isegi mitte Türgi sõdurid. Mitte üksi jagatud fotodest polnud värske ning osa jäädvustustest olid tehtud Süüria piirkondades, mis polnud kuidagi rünnakuga seotud. Mõned pildid olid pärit koguni hoopis teistest maailma piirkondadest.

Türgi sotsiaalmeediakampaania järgis sama mustrit, mida propaganda üldisemalt puhkudel, kui keegi soovib kallutada maailma avalikkuse arvamust vastuolulistel teemadel.

Türgi sissetungi ülistavad fotod hakkasid ringlema kõigest mõni päev pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas, et viib oma väed piirkonnast välja.

Paljud pilte levitanud kontod olid loodud alles septembris ning nende omanikud asusid väidetavalt kusagil Lähis-Idas.

Tõsi, sarnast taktikat kasutas ka vastaspool. Kurde toetavad kontod levitasid hirmsaid pilte väidetavatest Türgi rünnaku ohvritest. Nende seas oli foto, mis kujutas tõsiste põletushaavadega tüdrukut ja pidi väidetavalt tõestama, et Türgi on kasutanud kurdide vastu fosforit. Tegelikult oli selle pildi teinud Reutersi fotograaf 2015. aastal Jeemenis.

Erinevalt kurde toetavatest sotsiaalmeediakontodest toimus Türgi propaganda levitamine aga koordineeritult ning ühtne võrgustik Twitteris kasutas samu märksõnu ja jagas üksteise postitusi.

«See pole viis, kuidas tavaliselt Twitteris käitutakse,» selgitas valeinfo levikut jälgiva tehnoloogiaettevõtte VineSight juht Gideon Blocq AP-le. «Võib järeldada, et need automatiseeritud kontod on seal sisu esile tõstmiseks.»

Sotsiaalmeediapropaganda on juba tõestatult edukas taktika ning riigid ja grupeeringud lihtsalt kopeerivad meetodeid, mida venelased pruukisid valeinfo levitamiseks Ameerika Ühendriikide 2016. aasta valimiste eel, selgitas raamatu «Laikide sõda: sotsiaalmeedia relvaks muutmine» («LikeWar: The Weaponization of Social Media») autor P. W. Singer.

Tavaliste ameeriklastena sotsiaalmeedias esinenud venelased tõmbasid toona inimesi haneks ning meelitasid neid levitama eksitavaid või võltsitud pilte, tekste ja videoid presidendikandidaatistest, sündmustest ja parteidest.

«Õppetund, mis kõik sellest said, pole mitte ainult see, et niisugune asi töötab, aga et see on ka odav ja lihtne korraldada ning sellel on vähe tagajärgi,» lausus Singer. «See on sõjas, poliitikas ja äris uus normaalsus.»

Süüria rünnaku puhul on terve rida näiteid, kus sotsiaalmeedias levivaid eksitavaid fotosid on kasutatud Türgi vägede kiitmiseks või hurjutamiseks.

Oktoobri alguses jagasid Ankar endine linnapea ja mitmed teised Twitteri-kontod salvestust, mis väidetavalt kujutas Türgi rünnakut kurdidele Põhja-Süürias. Videot vaatati ja jagati tuhandeid kordi ning telekanal ABC News lasi selle ka oma eetrisse. Hiljem selgus, et video oli salvestatud hoopis relvademonstratsioonil Kentucky osariigis USAs.

Kümned eksitavad kujutised aga levisid, ilma et nende tegelik päritolu oleks päevavalgele tulnud, ning kujutasid Türgi sissetungi soosivas valguses. Paljud pilte levitanud kontod olid loodud alles septembris ning nende omanikud asusid väidetavalt kusagil Lähis-Idas.

Üks väidetav värske pilt, mis ringlusesse läks, kujutas Türgi sõdurit andmas vett süüria tüdrukule. Tegelikult oli foto autoriks AP piltnik ning see oli tehtud 2015. aastal.

Türgi rünnakut Põhja-Süürias kiitnud kontod levitasid seda pilti lapsele juua andvast sõdurist viimase kuu jooksul kui värsket fotot Türgi üllast käitumisest Süüria tsiviilisikutega. Tegelikult on pilt tehtud 2015. aasta juunis Akçakales Lõuna-Türgis, kuhu olid üle piiri jõudnud Süüria põgenikud.

FOTO: Lefteris Pitarakis / AP / Scanpix

Pilt, kus Türgi sõdurid kannavad eakat süüria naist ringles samuti Twitteris, kuid pärines AP fotograafi piltide seast, mille ta oli teinud 2010. aastal Pakistanis, kui seal evakueeriti inimesi üleujutuse eest.

Kui Türgi sõjaväge kiitev propaganda levib internetis hoogsalt, on riiki ise pidanud üle 450 inimese kinni Põhja-Süüria pealetungi kritiseerimise eest.

Twitteri kõneisik Liz Kelly väitis AP-le, et firma pole tuvastanud koordineeritud kampaaniat Türgi pealetungi kohta valeinfo levitamiseks.

Tagasi üles