Jaapani naised tõstavad mässu keelu vastu kanda tööl prille

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kontoritöötajad Tokyo äripiirkonnas.
Kontoritöötajad Tokyo äripiirkonnas. Foto: Kim Kyung-Hoon / Reuters / Scanpix

Jaapanis on taas teravalt tõstatunud küsimus arusaamatutest nõuetest, mida tööandjad kehtestavad just naistöötajatele, pärast seda kui ilmnes, et osa ettevõtteid on keelanud oma firmas palgal olevatel naistel tööl prille kanda.

Kohaliku meedia, sealhulgas Nippon TV ja Business Insideri andmeil on mitmed firmad keelanud naistöötajatel eri põhjustel prillide kandmise. Muuhulgas on müüjatel väidetavalt keelatud prille kanda, kuna see jätab neist tööandja hinnangul külma mulje ning ilutööstuses segavat prillid klientidel nägemist, kuidas naised on meigitud.

Väidetavalt on lennufirmas töötvatel naistel keelatud prille kanda turvakaalutlustel, kuid ometigi ei laiene keeld meestöötajatele.

Sotsiaalmeedias on teema saanud rohkelt tagasisidet märksõnaga «prillid on keelatud».

Kyoto välisuuringute ülikooli sotsioloogiaprofessori Kumiko Nemoto sõnul väljendab pahameelelaine laiemalt jaapanlaste reaktsiooni ajast ja arust reeglitele.

«Põhjused, miks naised ei tohi prille kanda, pole kuigi loogilised. See kõik on seotud sooga. See on üsna diskrimineeriv,» lausus ta, lisades, et meedias välja toodud juhtumid peegeldavad vananenud ja traditsioonilist mõtteviisi Jaapanis.

«Küsimus pole selles, kuidas naised oma tööd teevad. Ettevõte väärtustab naiste välimust kui midagi naiselikku ning see arusaam on vastuolus kellegagi, kes kannab prille,» selgitas Nemomoto.

Alles hiljuti toimus Jaapani ühiskonnas sarnane diskussioon tulenevalt nõudest kanda tööl kõrge kontsaga kingi.

Näitleja ja kirjanik Yumi Ishikawa on algatanud petitsiooni, mis kutsub Jaapani valitsust takistama selliste reeglite kehtestamist, kuna ta ise on kogenud olukorda, kus teda sunniti matusebüroos töötades kandma kõrge kontsaga kingi.

Aktivistide sõnul peetakse kõrge kontsaga kingade kandmist endiselt kohustuslikuks, kui kandideeritakse mõnele töökohale.

Petitsiooni toetajaid ärritas ka Jaapani tervishoiu- ja tööministri Takumi Nemoto avaldus, milles ta ütles, et firmade jaoks on oluline kehtestada sisekorraeeskirju, mis nõuavad kõrge kontsaga kingade kandmist.

«See on sotsiaalselt aktsepteeritud kui miski, mis kuulub tööalaselt vajalike ja asjakohaste tingimuste hulka,» väitis minister.

Professor Nemoto sõnul tõukavad sellised sõnavõtud diskussiooni takka. «Naisi hinnatakse peamiselt nende välimuse järgi,» lausus ta. «See on sõnum, mida vähemalt need poliitikud edastavad.»

Tagasi üles